Varustus on jaotatud kolmeks - bussis, mäes ja õhtul vajalik. Asjad tuleks pakkida selliselt, et kõik, mida ei kasuta enne kui kohale jõuad, on ühes ja see, mida bussis vajad, teises kompsus. Kui suusakeskusese minnakse lennukiga, siis pole bussivarustuse jutule vaja aega kulutada. 

Suusad, kepid, suusasaapad võib ka niisama bussi pagasiruumi panna, kuid parem kui nad on pakitud vastavatesse kottidesse. Kõige rohkem kannatada saavad suusad tavaliselt bussisõidu ajal.

Kuna igal reisil on oma iseärasused, siis jälgi ka seda, mida projektijuht selles osas soovitab. Erinevates klimaatilistes tingimuses võib vaja minna erivarustust. Kuigi suusareisi puhul ei tule varustust seljas tassida, siis pole ükski buss ka kummist. Tasub ikka kaaluda, mida nädala jooksul (mis on tavaline suusareisi kestus) vaja võib minna, täpsemalt: kas kogu garderoobi kaasa võtmine on ikka põhjendatud.

Varustus bussi

• Kehtiv pass või ID kaart - soovitavalt aegumistähtaeg mitte vähem kui 6 kuud peale reisi lõppu, pahandusi pole olnud ka 3 kuuga. Võimalikud variandid EL mitte kuuluvate maadega, st igaks juhuks tuleks täpsed nõuded üle kontrollida. EL maades saab kenasti hakkama ID kaardiga.
• Reisikindlustus - on maid, kus see on kohustuslik. Täpsemad tingimused tuleb küsida reisikorraldajalt. EL ja Põhjamaades kehtib ka Rahvusvaheline Haigekassa kaart, mis tuleb Haigekassast eraldi tellida (see on tasuta). Paraku ei kata Haigekassa kõiki võimalikke tervisehädadega seonduvaid kulusid nagu nt mäepääste teenus või visiiditasu. Igal maal, ka EL piirides, on selles osas omad reeglid. Üldiselt soovitame reiskindlustust kategooriliselt. Juhus on pime.
• Raha ja rahakaardid - sõltub riigist, kuhu minnakse. Uuri see aegsasti välja, milline on kehtiv valuuta ja millised rahakaardid toimivad. Euroopas on euro kindel valik, seda saab igal pool kui mitte kasutada siis vahetada. Raha hulk sõltub reisi spetsiifikast ja enda kulutamisharjumusest/plaanidest. Soovitav on kasutada kaelas kantavat rahakotti.
• Seljariided - ilmselt tuleb inimene suusareisi puhul bussi talveriietega. Kuid bussis pole väga mugav nendega olla. Sõit ju pikk. Seega leidke midagi mugavat selga-jalga. Nt kitsad püksid võivad pikal istumisel parajaks piinaks muutuda.
• Jalanõud - talvesaapaga kogu pika sõidu bussis olla pole just mugav, kaasa võtta tasub mingid vahetusjalanõud (plätud, sandaalid või siis tossud). Tossud on universaalsemad, kuna nendega kannatab ka peatuste ajal väljas käia.
• Padi - kui on planeeritud bussiöö, siis tasuks kaasa võtta kas kaelapadi, neid on täispuhutavaid või ka tavalisi, või siis lausa suurem padi. Patja on hea kasutada ka istumise mugavamaks muutmiseks.
• Pleed (tekk, magamiskott) - vähem mugavust nõudev inimene saab hakkama ka oma talvejopega, kuid mingi pleed, väike tekk või siis ka magamiskott võiks magamiseks kaasas olla.
• Hügieenivahendid - väike käterätt, hambahari, hambapasta, niisutatud salvrätikud, tualettpaber, seebitükk - sellest peaks bussisõidu ajal piisama. Naistel on see varustus muidugi keerulisem, igasugu kreemid ja meikimise vahendid...
• Apteek - väike hädaabiapteek võiks käepärast olla, juhuks kui nt tunned, et külmetus hiilib ligi, siis saab kohe reageerida. Põhimõte - omad haigused, omad rohud.
• Toidukott või siis ka kast. Kastides saab toit küll vähem kannatada, samas võtavad kastid ruumi. Igal juhul peaks see ära mahtuma tooli alla. Igaüks komplekteerib toidumärsi muidugi vastavalt oma eelistustele, igasugu kuuma vee baasil valmistatavad kiirtoidud/pudrud, mugavad on viilutatud võileiva materjalid, jänesetoit, sakuska, etc. Kaasavõetavaga ei tasu ka üle pingutada, pole ju bussisõidu ajal erilist energiakulu ja lihtsalt igavuse peletamiseks ei tasu ka süüa. Igasugu hullult haisvad asjad on ka out :). Toidukotis võiks olla ka salvrätikud või majapidamispaber.
• Toidunõud - vähemalt kruus ja lusikas, sõltuvalt menüüst ka kauss. Portselani pole mõtet võtta, plastmassist või plekist nõud on praktilised. Ka nuga võiks ligi olla.
• Veinipokaal - ka korgitser ja avariipunn kuluvad ära. Bussisõit on pikk ja igav, sageli lühendame teed väikse veiniga. Tutvumisrituaal toimub Nipernaadi reisidel traditsiooniliselt väikse veiniga. Kui muidugi veini ei tarbi, siis pole seda vaja tähele panna.
• Heli- ja/või pildikonservid - DVD, CD etc sinu lemmikfilmide või -muusikaga. Millised on bussi tehnilised võimalused, uuri reiskorraldaja käest. Siiski ei sobi mitte iga muusika ja film bussi. Heli kvaliteet on bussis sageli allapoole arvestust, st filmid peaksid olema eestikeelsete supikatega, kuna teksti ei pruugi väga hästi kuulda.
• Meelelahutus - laua- või muid mänge, mida saab bussis mängida (tennis ja pentanque ei sobi)
• Suusad ja kepid on bussisõidu ajaks mõistlik pakkida spetsiaalsesse suusakotti, samasse mahuvad ka kõik mäeriided. Neid kotte on vahel olnud olematu hinna eest (umbes 160 krooni) müügil Säästumarketis. Uhked firmakotid spetspoodides maksavad kuni 1000 raha. Suusasaapad võib kaasa võtta kas karbis või siis jällegi spetsiaalses kotis (Säästumarketis oli müügil hinnaga 89 krooni). Suusad ja kõik alles kohapeal vaja minev läheb bussi pakiruumi ja sellele ei pääse üldjuhul  ligi enne kohale jõudmist. Lahtised suusad ja kepid bussi salongis on lausa ohtlikud/lubamatud. Juhul, kui buss peaks nt liiklusõnnetusse sattuma, võivad ringi lendavad suusad ja kepid väga haiget teha, kui mitte midagi hullemat.

Varustus päeval mäes

• Suusajope - soovitatavalt läbihingavast materjalist vett hülgav jope. Väga hästi sobib tormijope, mida kasutatakse mägimatkal ja alpinismis. See ei pea olema paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Kuid hakkama saab ka tavalise talvise jopega, st kui oled algaja, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset jopet hankima tõtata.
• Suusapüksid - samuti läbihingavast materjalist. Teatud mööndustega sobivad ka mägimataka tormipüksid. Põhiline erinevus selles, et suusapükste alumine osa on laiem ja seetõttu saab seda suusasaapa peale panna. Kitsama lõikega tormipüksid väga hästi ei sobi. Spetsiaalsed suusapüksid on tavaliselt paksema voodriga ja alt avara lõikega. Mingi tavaline kilepüks ajab ka asja ära, päris teksapüks on küll out. Püksid ei tohi lund külge võtta, muidu on peale mõnda kukkumist kõik läbimärg ja suusarõõm läbi.
• Pusa - soovitavalt fliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Asja ajab ära ka tavaline spordidress või vana hea villane kampsun. Pusa on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on plaanis soetada, siis vaata Nipernaadi fliisist dresside pakkumist. Ka õhuke sulejope sobib sellesse funtsiooni hästi.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgvest, eelkõige karmimates rajoonides, nt südatalvel Lapimaal toimuvate reiside puhul väga mõnus asi. Ka Alpides võib teinekord ilm üleval mägedes väga tuuline ja külm olla.
• Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on plaanis soetada siis vaata Nipernaadi fliisist dresside pakkumist.
• Suusamüts - tavaline kootud võis fliisist müts. Fliis on parem sellepärast, et ei aja pead kihelema, nagu villane suusamüts kipub tegema. Suusamägedes on kombeks eputada väga eriskummaliste peakatetega.
• Pesusärk - parim on spetsiaalne niiskust kehast eemale juhtiv pikkade varrukatega võrksärk. Tavaline puuvillane T-särk on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja kuna mäes ollakse terve päev, siis on külmetumine kerge tulema. Müügil on mitme erineva firma toodangut. Nipernaadi kaudu saab soodsa hinnaga soetada Brynje võrksärke ja polosid.
• Pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Nipernaadi kaudu saab soodsa hinnaga soetada Brynje pikki võrkpükse.
• Suusakindad - vanaema kootud käpikud ei päde mitte! Poes on väga erineva hinna ja kvaliteediga kindaid müügil. Uhkemad on läbihingavast kangast, päris nahast peopesadega. Lihtsamatel on pihud umbsest sünteetilisest materjalist, mistõttu päeva lõpuks kipuvad käed niisked olema. Üldiselt on nad sõrmikud, vooder on paks. Soojema rajooni jaoks õhemad, külmema jaoks paksemad kindad. Valida on kas sõrmikud või labakud. Viimased on mõistagi soojemad, sõidu seisukohalt pole vahet. Küll on aga sõrmikutega mugavam varustust kohendada.
• Suusasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid pole parim valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks avatud. Siiski, kui tegemist pole väga külma kandiga, saab ka mahalaidetud villaste sokkidega hakkama, kuid need võiks olla vähemalt pika säärega ja üpris tihedalt jala ümber. Poodides on jälle valik igasugu moodsaid sokke. Need peaksid olema pika säärega, juhtima higi eemale ja olema strateegilistest kohtadest paksendatud ning tihedalt jalas istuma. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Üle paari päeva oleks ikka hea sokke vahetada.
• Suusasaapad - kui alustad suusavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse sõita. Kui oled täitsa roheline, siis saapaid saad ka laenutada. Nii karm, kui nt matkasaapa puhul, asi pole, st suusasaabast võib ka laenata. Tõsine tegija muidugi oma saapaid välja enam ei laena.
• Suusaprillid - kiirused mäes on suured, ilma spetsiaalsete prillideta hakkama ei saa. Neid müügil igasugu tüüpe, küll antifoge, küll tavalisemaid. Kui oled prillikandja, siis on optiliste prillidega igavene jama. Suusaprillid mahuvad küll enamasti väiksematele prillidele peale, kuid nad kipuvad temperatuuride vahe tõttu uduseks minema. Esimesed 100 m sõidad tavaliselt udus, enne kui ventilatsioon korralikult tööle hakkab ja pilt selgeks läheb. Poest tasuks otsida spetsiaalseid optiliste prillide peale panemiseks mõeldud suusaprille, mis on avaramad ja parema õhutusega. Kontaktläätsed on hea lahendus. Kui suusatad polaaröös, siis on vaja maksimaalselt läbipaistvaid prille, kõrgmägedes ja kevadel on hea, kui need on toonitud ja korraliku UV kaitsega.
• Suusakepid - saab ka laenutusest. Üldiselt vähetähtis asi, kuna mäes suusatatakse põhiliselt jalgadega. Õige pikkus on selline, et kui kõverdad käe küünarnukist ja hoiad keppi käepidemest, siis peaks kepp parasjagu põrandale ulatuma.
• Suusad - pole esimene asi, mida ostma tõtata. Esialgu võiks ehk laenutusest võtta. Siis, kui juba selge, mida tahad ja mis sobib ning plaan asjaga tõsisemalt tegeleda, alles siis maksab endale isiklikud suusad hankida. Eri sõidustiilide jaoks on sobivad eri pikkused, kuid keskeltläbi võiks valida enda pikkused suusad.
• Väike seljakott - iseenesest fakultatiivne, lihtsalt hea väike võileib ja jook mäkke kaasa võtta. Või siis ka liigseid/tagavara riideid sinna panna ning muid pisiasju nagu nt kaitsekreem, taskurätik etc. 10-15l peaks küll mahutama.
• Fotoaparaat või videokaamera - muidugi kui oled filmija/pildistaja. GoPro tüüpi kiivrikaamerad on vast parim valik.
• Metallist termos - hea midagi sooja mäkke kaasa võtta, eriti kehtib kallite ja külmade rajoonide kohta. Klaastermos kipub kergelt katki minema.

Õhturiided

Et suusareisidel ööbitakse tavaliselt kas majakestes või hotellides, siis oskab vast igaüks ise välja mõelda, mida ta õhtul kanda tavatseb. Kui, siis vast mõni väike pisiasi, mis elu mugavamaks võib teha. Tark on kaasa võta plätud, hea dushi all käia ja niisama ringi liikuda. Ei pea välisjalanõudes ringi traavima, majakestes on see tavaliselt ka keelatud. Ligi tasuks võtta ka ujumisriided, mõnel pool on suusakeskuste läheduses ka ujumisvõimalused või siis nt kuumaveeallikad. Igasugu meelelahutus, lauamängud, raamatud etc aitavad õhtuid mööda saata, kuigi põhiline aeg läheb tavaliselt teistega suhtlemise peale. Kaasa võta ka isiklik apteek. Põhimõte on, et omad haigused, omad rohud.