Kajakimatka varustuse näidisnimekiri

Kajakimatka varustuse nimekiri on jaotatud kaheks. Esimese osas on asjad, mida võib vaja minna päeval sõudes, teises osas ülevaade laagris vaja minevast.

Silmas on peetud tavalist kajakimatka Eesti oludes, kus vesi soe ja ilm kena. Kurja ilmaga tavaliselt merele ei minda ja jäätükkide vahel sõudmine on vaid väga pühendunud inimeste mängumaa. Kogu varustus tuleks pakkida kas spetsiaalsetesse veekindlatesse kottidesse või nende puudusel suurtesse kilekottidesse. Tavalise spordikoti või seljakotiga pole midagi peale hakata.

Päeval merel

  • Pearätt või müts – väga head asjad on mikrokangast torurätid, olgu siis Puff või HAD, mõlema kaubamärgi puhul võib kindel olla, et tegemist on korraliku materjaliga, mis ei ima higi sisse vaid juhib selle eemale, samas kaitseb nii päikese kui tuule eest. Puffil on valikus ka neopreenist nokaga variant. Samas ajab asja ära ka mistahes teine pearätt või nokamüts, peaasi, et mütsil oleks ka pael. Tuult tuleb merel ikka ette.
  • Päikseprillid  - kui muud pole, siis ajavad ka tänava päikseprillid asja ära, kuid soovitatav on hankida siiski korralikud spordipäikseprillid. Põhiline, et need püsiksid korralikult ees ja ei kaoks ära ka siis, kui vette sattud. Ideaalsed on polariseeritud klaasiga prillid, mis aitavad vähendada peegeldusi vees. Kindlasti peavad prillid olema 100% UV kaitsega ja soovitatavalt kuni 3 kategooria tumedusastmega. Tavaliste prillide puhul võiks ka prillikumme kasutada.
  • Pikkade varrukatega spordisärk – asja ajab ära ka tavaline puuvillane särk, kuid soovitatavalt võiks see siiski olla kaasaegsest sünteetilisest materjalist, mis kuivab kiiresti. Kasutada kannatab ka nt rattasärki. Pikad varrukad osutuvad vajalikuks jaheda ilma, tuule puhul, samas aitab see ka vältida päiksepõletust. Coolmaxi kiudu sisaldavaid särke võib julgelt soovitada.
  • Lühikeste varrukatega särk – põhimõtteliselt pädeb jutt, mis räägitud pikkade varrukatega särgi puhul, vahel lihtsalt on selline ilm, kus päiksepõletust ei pea pelgama ja lühikesed varrukad on parim valik.
  • Kindad – spetsiaalseid sõudmiskindaid pole otsima tarvis tõtata, kui need muidugi olemas, siis on need väga OK. Asja ajavad ära õhemad nahkse pihuga töökindad, eriti hea, kui see on Nikwaxiga ka veel vetthülgavaks töödeldud. Ka rattakindad, eriti pikkade sõrmedega on abiks. Ilma kinnasteta on oht rakud saada päris reaalne.
  • Ujumispüksid või spordipesu/püksid – kajakis istud enamasti ikka natuke märjas, sestap oleks hea, kui püksid vett ei karda ja võimalikult kiiresti kuivavad. Pika säärega pole suurt midagi peale hakata, kuna kajakki minnakse ikka vees kahlates. Pritsmepõlle alla läheb kokpitt ka kenasti soojaks.
  • Anorakk – lihtsam või keerulisem veekindel kapuutsiga jope, soovitatavalt hingavast materjalist ja ilma suurema voodrita. Head on 3L (kolmekihiline) nn koorikjope, et kui sellega ka vette käid, siis saab kiiresti nii seest kui väljast ära kuivatada. Softshelli taolised ultramoodsad asjad võivad ka täitsa sobida, kuid need kipuvad liiga vähe hingama ja kui märjaks saavad, siis pole eriti hõlpus ära kuivatada, nii et need võiks pigem laagrivarustuseks jääda.
  • Veejalanõud – kuna kajakki saamiseks peab paratamatult vees kõndima, põhi võib aga olla ettearvamatu, peaks kaasas olema mingid jalanõud, mis selleks otstarbeks sobivad. Päris hästi ajavad asja ära sandaalid, peaasi, et neil poleks metallist osi, mis soolases merevees kohe rooste lähevad. Ideaalsed on spetsiaalsed rannasussid või ka neopreenist sukeldumissussid. Toodetakse ka spetsiaalseid aerutajate jalanõusid, kuid neid tasuks osta vaid siis, kui oled ennast jäägitult veematkamisele andnud.
  • Veepudel – vähemalt pool kuni poolteist liitrine veepudel peaks olema igal sõudjal käepärast. Soovitatavalt mitte paljas vesi vaid isotooniline spordijook. Jahedama ilma puhul võiks ka metalltermosega sooja joogi ligi võtta.
  • Fliisvest või pusa – kas siis windstopper või tavaline mikrofliisist pusa või vest jahedama ilma jaoks. Vesti eelis on see, et varrukaid, mis märjaks kipuvad saama, pole.
  • Istumisalus – selline fakultatiivne asi, kuid teeb elu mugavamaks. Aitab tagumikul kuivemaks jääda ja on ka pehmem. Kajaki iste on ikka päris kõva :).
  • Mobiiltelefon – juhuks kui peaksid hätta jääma, siis on võimalus abi kutsuda. Kindlasti veekindlalt kuid ujuvalt pakitud. Toodetakse igasugu veekindlaid mobiilikotte. Kui hoiad telefoni päeval pardal, siis peaks kindlasti sellel olema ka pael, millega see pardanööridesse kinni tõmmata.
  • Päiksekaitse kreem – päike võib mere peal hullusti ära põletada. Parem karta kui kahetseda.

Õhtul laagris

  • Kuivad jalanõud – kõige tavalisem toss ajab asja suurepäraselt ära.
  • Laagripüksid – erinevalt mägimatkast, pole kajakimatkal väga tähtis, et püksid oleks väga spetsiaalsed. Ka kõige tavalisemad teksapüksid ajavad asja ära, kui just vihma ei tule.
  • Jope – hea kui on veekindel juhul, kui tuleb vihmaga tormivarjus passida, kuid kui jope vett ei pea, siis saab vihmakeebist abi.
  • Vihmakeep - hea laagris toimetada, kui ilm nöögib. Nii jäävad seljariided kuivaks.
  • Kuivad sokid  - vähemalt 2 paari, pole tähtis, millised just. Heade matkasokkide eeliseks  tavaliste linna/spordisokkide ees on soojapidavus ka siis, kui nad on märjaks saanud.
  • Pealamp – hea pimedas laagris/telgis  toimetada.
  • Lusikas kauss, kruus – palun ainult mitte portselanist :).
  • Toimkonnakindad – paksema nahkse pihuga töökindad, et vajadusel tõsta kuuma potti tulelt või ka laagripaika kujundada.
  • Tagavara kampsun või fliis – juhuks, kui oled päeval fliisiga sõitnud ja selle märjaks teinud. Pigem fakultatiivne.
  • Magamiskott – enamasti pole kajakimatkal väga oluline, millise magamiskotiga välja lähed. Erinevalt mägedest, pole lumetormi vaja peljata. Saab ka klubist rentida.
  • Telk – saab hakkama kõigega, millega ka kämpas. Kajakimatk pole väga kaalutundlik. Iseasi kui telk üldse vett ei pea, siis võib vihmane öö piinaks kujuneda. Telgi saab ka klubist rentida.
  • Magamismatt – mistahes spordi või magamismatt ajab asja ära, kuid kui tahad mõnuleda, siis on isetäituvad matid väga mõnusad. Kuna kaal pole probleemiks, siis võib ka paksema, nn standard mati ligi võtta.
  • Hügieen – seep, hambahari, hambapasta jne, kasuta mida oled harjunud kasutama, kuid hulluks pole ka vaja minna ning kogu vannituba kaasa tarida.
  • Apteek – omad haigused, omad rohud. Ühtteist sisaldab ka grupiapteek.