Standard on kehtestatud Euroopa Satandardiseerimise Komitee CEN poolt ja on kasutusel põhiliselt Euroopa Liidu ja EL assotsieerunud maades. Selle on kasutusele võtnud ka mitmed mitte Euroopa maad, eeskätt need, kes turustavad oma toodangut Euroopa Liidus. See annab mõnevõrra objektiivsema võimaluse võrrelda omavahel erinevate tootjate magamiskottide soojapidavust, kuna selle mõõtmiseks on kehestatud standardprotseduurid.

EN 13537 märgistusega magamiskottid on läbinud mannekeentestid laboritingimustes ning saadud tulemuste põhjal määratakse neli temperatuurimäära - ülemine piir, mugavuspiir, alumine piir ning ekstreem. Piirid kehtvad nn "keskmisele" mehele (25-aastane, 1.73 m pikk ja 73 kg raske) ning "keskmisele" naisele (25-aastane, 1.60 m pikk ning 60 kilo raske).

Ülemine piir - temperatuur, millega keskmine mees saab ilma liigselt higistamata magada. Kapuuts ja lukud on avatud ning käed magamiskotist väljas.

Mugavuspiir - temperatuur, millega keskmine naine saab magada rahulikult ja mugavas asendis.

Alumine piir - temperatuur, millega keskmine mees saab magada nn looteasendis 8 tundi järjest ilma vahepeal üles ärkamata.

Ekstreempiir - madalaim temperatuur, millega keskmine naine saab olla magamiskotis ilma hüpotermiasse suremata (külmanäpistus siiski võimalik).

Need temperatuurid on ära toodud umbes sarnase sildil, kuid mitte kõik sarnaselt sildistatud magamikotid pole kontrollitult testitud. Selleks, et olla kindel, kas konkreetne tootja on ka kõik testid vastavalt standardile ära teinud, tuleb otsida tootel CE märgistust. CE märgistus peAks andma garantii, et testid on vastavalt nõuetele tehtud, kui just pole tegemist lausa võltsimisega, mida mõne nurgataguse brändi puhul võib ette tulla. Tuntud kaubamärgid sellise asjaga mõistagi ei riski.

Magamiskotti soetades tasub eeskätt orienteeruda mugavuspiiri järgi kuid arvestada tuleb ka oma enda eripärasid sooja genereerimise suutlikkuse osas. Kui soe tegelikult magamiskotis magada on sõltub aga veel paljudest teguritest nagu oskus magamiskotti kasutada, tuul, telk, magamismatt, magaja funktsionaalne seisund, peakatte kasutamine jne, jne. 

Sõltumata sellest, kas lähed lihtsalt soo/raba loodust imetlema või seal korilusega tegelema, võiks varustuse kompleteerimisel abi olla järgnevast nimekirjast. Silmas on peetud ettevõtmist, mis toimub pigem sügisel ja kus on vähemalt 1 ööbimine looduses.

Varustus kuivades ja palavates rajoonides, nagu näiteks Kreeta või Mallorca kanjonid, ei erine oluliselt kõrbematka varustusest. Olud ja vastavalt sellele ka varustuse kontseptsioon on väga sarnased, kuid mõistagi tuleb arvestada ka spetsiifilise piirkonna ja matka eripärasid, mida tasub uurida reisi korraldaja või grupijuhi käest.

Päeval liikumisel

• Pikkade varrukatega spordisärk – soovitatavalt kaasaegsest sünteetilisest materjalist spordipesu, nt Coolmax kiust särgid vmt. Pikk varrukas aitab nii võimaliku tuule kui ka päikese vastu. See on oluliselt mõistlikum valik kui käia lühikese varrukaga ja päikesekreemi peale määrida, mis ajab naha higistama.
• Lühikesed/pikad püksid - soovitatavalt kerged, kiirelt kuivavast materjalist lühikesed püksid, ideaalis sellised, millele saab ka sääreosa juurde kinnitada. Variant on ka nn 3/4 püsid (knikkerid). Püksid aitavad nii tuule kui jaheduse vastu, samas on ka kaitseks päikse ning okkalise taimestiku eest. 
• Pusa - soovitatavalt mikrofliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Hea kasutada ka jahedamal õhtutunnil. Ka kergem windstopper membraaniga fliisjakk pole paha valik. Asja ajab ära ka tavaline spordidress või vana hea villane kampsun. Viimasel ajal on populaarsust kogunud õhukesed sulgjoped
• Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, või sünteetilisest kiust (nt Coolmax) pikk pesu, mida saab jaheduse korral matkapükstele alla panna. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks kasutada. Tasub kaasa võtta vaid siis, kui ilm rajoonis võib ootamatult ära pöörata.
• Pearätt või päikesemüts  – parim valik on mikrolite kangast torurätt, nt Buff firma toodang. Buff pakub ka neopreenist nokatsiga Visor Buffe, mis on ennast väga hästi õigustanud. Tavalised nokatsid või panama tüüpi mütsid ajavad ka asja ära kuid tuulega kipuvad need lendu minema, ka pole puuvillane materjal kõige parem valik. Elu on näidanud, et buffe võiks olla kaasas 2-3 tk. saab kasutada nii higipüüdjana otsmikul kui tolmu eest kaitseks suu ees.
• Lühikeste varrukatega särk – üldiselt on fakultatiivne, kuna enamasti ollakse liikumise ajal pikkade varrukatega. Tavaline puuvillane T-särk hästi ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud.
• Aluspesu – sünteetilisest kiust spordipesu või spetsiaalne matka aluspesu, meestel püksid, naistel ka rinnahoidja osa. Puuvillane pesu muutub kiirelt märjaks käsnaks. Valik poodides päris lai.
• Kindad – rattakindad või siis spetsiaalsed kepikõnni kindad. Hea kaitse matkakeppide eest, mis tõsisema töö korral kipuvad pihkudesse rakke tekitama. Rattakinnastele võib lisaks kaasa võtta mõned aluskindad, kui nt öösel peaks jahedaks minema või siis on vilu tuul. Asja ajavad ära ka murdmaasuusa kindad, aga need kipuvad tavaoludes (lauspäike) palavaks jääma. Kndad hoiavad ka käelaba päiksepõletuse eest.
• Matkasokid - vanaema villased kapukad unustage palun ära ja ka puuvillased sokid on väga halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on mägimatkaja kõige tähtsamad tööriistad, siis tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Poodides on suur valik igasugu spetsiaalseid sokke. Palavasse rajooni sobivad hästi suurema Coolmax või mõne muu jahutavate omadustega sünteeskiu sisaldusega sokid. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Mustad sokid ei tööta nii tõhuslat kui puhtad.
• Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Palavates ja kuivades oludes sobi hästi naha ja riidega nn kergmatka saabas, kuid saab hakkama ka täisnahkse matkasaapaga, mille tegelik kasutuskoht on kõrgmäed. Tossud ja ketsid pole matkajalats. Hea matkasaabas on varustatud veeauru läbi laskva membraaniga. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga roomiktallaga, seega nn trekinguking jääb korralikul matkal lahjaks.
• Vahetusjalatsid – nt matkasandaalid, on fakultatiivne, kuid päris mõnus, kui saad kergematel lõikudel jalga puhata, ühtlasi hea kasutada õhtuse jalanõuna. Igasugused võrkjalanõud ja Feelmax või Crocks tüüpi  papud on õhtul mõnusad. Peaasi, et need oleks kerged ja soovitatavalt kinnise kannaga, et õhtul laagris kooserdades mitte libastuda
• Seljakott - korralik anatoomiline, suurusega naistel 65-85L, meestel 85-110L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju matkaja varustuses. Mis kõik koti valiku puhul oluline, see on pikk jutt. Vaata seljakottide juttu varustuse leheküljel. Seljakotti võib julgesti ka rentida, klubi rendiprojektis on neid saadaval  päris mitmeid.
• Väike seljakott - ehk tipukotike (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse. Päris igalühel pole ka vaja kaasa tarida.
• Joogipudel/plasku - Parim valik on plastikust pooleliitrised lapikud alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5 L Coca pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus. Kõige mõttetumad on aga igasugused Camelback taolised joogisüsteemid, mis on rasked, ebamugavad täita, halvasti puhastatavad ja lisaks veel kallid. Pole mingit vajadust kogu aeg lutti suus hoida, selle hetke ikka leiab, et võtta pudel ja sealt lonksuke.
• Vee tassimise pudelid – tavalised 1,5 L pehmemat tüüpi pudleid, millega poes lauavett müüakse. Need kannatab kokku kägardada, kui neid vaja pole, samas vajadusel puhud täis ja saad vett kaasa võtta. Naistel tavaliselt 2 tk, meestel 3 tk.
• Vihmakeep - juhuks, kui ilm märjaks pöörab. Iseenesest on see pigem erand, mistõttu palavates rajoonides pole vajadust tormijope ja pükste järgi, kuid seda enam tasub ennast turvata korraliku keebiga. Kilest keebid kõlbavad vaid kontserdil kasutamiseks. Keep peaks olema korralikust tugevast vett pidavast riidest, eriti head on nn küüruga mudelid, mida saab ka üle seljakoti tõmmata.
• Ujumisriided - võimalik, et tahad sündsalt peesitada või tekib ujumisvõimalus. 
• Päikseprillid – Korraliku UV filtriga vähemalt 3 kategooria spordi päikseprillid peaks olema kaasas igal matkal. UV kahjustused võivad olla väga pahade tagajärgedega. Kamba peale võiks olla ka paar varuprille, juhuks, kui kellegi prillidega midagi juhtub. Kui oled prillikandja, siis saab kasutada klippe. Korralikud spordiprillid ei tule eest ära ka siis, kui tugevalt pead raputad ning nad on piisavalt tihedad ka tuule katseks.
• Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga. Lisaks prillikumm/pael - turvamaks prille juhuks, kui tuleb ette turnimist.
• Matkakepid - kas moodsad teleskoopkepid või siis harilikud võimalikult tugevad suusakepid, aitavad mägedes tasakaalu hoida, hõlbustab liikumist ning vähendab oluliselt koormust põlveliigestele.

Õhturiided ja ööbimine

• Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir sõltub oluliselt rajooni eripäradest, aga 0 kraadiga kotist peaks enamasti piisama.
• Magamismatt – kas isetäituv või tavaline  nn peno, soojades rajoonides võib endale lubada ka nn ¾ matte, kus jalad jäävad pinnase peale ja matt ulatub vaid selja ja puusade alla. Isetäituvate probleemisk kipub olema, et need võivad kergesti katki minna, peno on igal juhul lollikindlam valik.
• Bivikott - see on selline magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis, kui ei taheta telki kaasa võtta.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgedest, juhuks kui on vajadus peatuste ajal peale visata või ka  hea öösel padjaks kasutada. Kasutatav ka päevase lisasoojustusena, kui ilm peaks ootamatult jahedaks pöörama.
• Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on ka sooja andjad lihtsamal matkal, kui ilm ära pöörab ning kasutusel köietööl  ja laagritöödel.
• Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
• Istumisalus - e persekas, iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel.
• Tudusärk - fakultatiivne, lihtsalt hea, kui saab päeval läbi higistatud särgile vahelduseks muud särki kasutada, võib olla ka puuvillane.
• Seljakoti kate - tükike kilet asendab edukalt, või siis saab kasutada vihmakeepi, kaitseb nii öise kaste kui ka lihtsalt tolmu ja mustuse eest. Eriti kasulik, kui telgil on väike esik või see puudub hoopis, st seljakott jääb lageda taeva alla. Mõned mudelid, mis on täielikult suletavad, asendavad ka transpordikotti lennukis.
• Pealamp – unustage taskulambid, tänapäeval kasutatakse ikka LED pealampe. Kõige odavamad on ehituspoodides ja marketites müügil alates 10 eurost, korralikumad veekindlad aga maksavad mõnekümne euro ringis. 

Hügieen

• Tualettpaber
• Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole.
• Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
• Päikesekaitse kreem - võib kamba peale, pigem tasub ennast katta riietega.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota ;)
• Sääse/kihulase kreem - sõltub muidugi rajoonist, sääsenuhtlus on pigem põhjamaade probleem, kus ilma selleta võib päris nahka pandud saada.
• Hügieeniline huulepulk - kuiv kliima, lõhenenud huuled
• Hambahari, hambapasta
• Seebitükike karbiga - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja viil - võib võtta kamba peale, eriti varbaküüned tuleb matkates korras hoida.

Muu varustus

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;) ja võtavad ainult lusika. Pole mingit tarvidust spetsiaalseid matkanõusid hankida, õhukesest plekist kruus ja kauss on väga head.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar-kolm tükki piisab.
• Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
• Kompass - paar tükki kamba peale.
• Raha ja dokumendid- iial ei või teada, kus mõne kõrtsi või kämpa peale sattutakse. Sõltub rajoonist, mõnel pool on mägihüttides ööbimine kohustuslik, st käib paras väljapressimine.
• Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Mobla - paar tk kamba peale, muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud, akupank vmt.
• Fotoaparaat või videokaamera - kui oled filmija/pildistaja. Pilte Nipernaadi senistest reisidest vaata galeriist.
• Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

NB! Iga asi kaalub, sestap ära varustuse kokkupenekul unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta kindlasti läbi ei saa, mitte neid asju mida ehk võiks vaja minna. Üldiselt on nii, et mida kogenenum matkaja, seda vähemasega ta läbi saab.

Alljärgnev kehtib eeskätt kanuumatka kohta, so sellise ettevõtmise kohta, kus vähemalt 1 öö veedetakse looduses, kuid abi saab ka päevase kanuuretke varustuse kokku panemiseks.

Nimekiri on jaotatud kaheks. Esimeses osas on ära toodud asjad, mida võib vaja minna päeval mõlades, teine osas annab ülevaate laagris vaja minevast. Silmas on peetud tavalist kanuumatka Eesti jõgedel ja järvedel, kus vesi mõistlikkuse piirides soe ja ilm enamvähem kena. Kurja ilmaga võiks kaaluda asja katki jätmist. Jäätükkide vahel kanuuga ukerdamine on vaid kiiksuga matkajate mängumaa :).

Päeval

• Pearätt või müts – väga head asjad on mikrokangast torurätid, olgu siis Buff või HAD, mõlema kaubamärgi puhul võib kindel olla, et tegemist on korraliku materjaliga, mis ei ima higi sisse vaid juhib selle eemale, samas kaitseb nii päikese kui tuule eest. Buffil on valikus ka neopreenist nokaga variant. Samas ajab asja ära ka mistahes teine pearätt või nokamüts, peaasi, et mütsil oleks ka pael, et juhuslik tuuleiil seda vette ei pühiks.
• Päikseprillid  - kui muud pole, siis ajavad ka tänava päikeseprillid asja ära, kuid soovitatav on hankida siiski korralikud spordipäikeseprillid. Põhiline, et need püsiksid korralikult ees ja ei kaoks ära ka siis, kui vette sattud. Ideaalsed on polariseeritud klaasiga prillid, mis aitavad vähendada peegeldusi vees. Kindlasti peavad prillid olema 100% UV kaitsega ja soovitatavalt kuni 3 kategooria tumedusastmega.
• Pikkade varrukatega spordisärk – asja ajab ära ka tavaline puuvillane särk, kuid soovitatavalt võiks see siiski olla kaasaegsest sünteetilisest materjalist, mis kuivab kiiresti. Kasutada annatab ka rattasärki. Pikad varrukad osutuvad vajalikuks jaheda ilma ja tuule puhul, samas aitab see ka vältida päiksepõletust. Väga heaks on osutunud nt Crafti ProZero spordipesu särgid. Ka Coolmaxi kiudu sisaldavaid särke võib julgelt soovitada. Valik poodides väga lai.
• Lühikeste varrukatega särk – põhimõtteliselt  pädeb sama jutt, mis räägitud pikkade varrukatega särgi puhul, vahel lihtsalt on selline ilm, kus päiksepõletust pole vaja karta ja lühikesed varrukad on mugavaim valik.
• Kindad – spetsiaalseid sõudmiskindaid pole otsima tarvis tõtata, kui need muidugi olemas, siis on need väga OK. Asja ajavad ära õhemad nahkse pihuga töökindad, eriti hea, kui see on Nikwaxiga ka veel vetthülgavaks töödeldud. Ka rattakindad, eriti pikkade sõrmedega on abiks. Ilma kinnasteta on oht rakud saada päris reaalne.
• Ujumispüksid või spordipesu/püksid – kanuu iste kipub ikka natuke märg olema ja seda ka kuiva ilmaga. Vett tilgub mõlalt ja ka paadikaaslane hoolitseb selle eest, et vett ikka paati sattuks. Sestap oleks hea, kui püksid vett ei karda ja võimalikult kiiresti kuivavad. Pika säärega püksid võiks olla lihtsad 3L koorikud ja sellised, mille sääri saab üles käärida. Matkal tuleb ette vajadust vette astuda ja kui sääred pikad, siis on need kohe märjad. Samas on Kanuul parras lahtine ja kui on külm ja/või märg ilm, siis palja säärega saab olema päris vilu
• Anorakk – lihtsam või keerulisem veekindel kapuutsiga jope, soovitatavalt hingavast materjalist ja ilma suurema voodrita. Head on 3L (kolmekihiline) nn koorikjope, et kui sellega ka vette käid, siis saab kiiresti nii seest kui väljast ära kuivatada. Softshelli taolised ultramoodsad asjad võivad ka täitsa sobida, kuid need kipuvad liiga vähe hingama ja kui märjaks saavad, siis pole eriti hõlpus ära kuivatada, nii et need võiks pigem laagrivarustuseks jääda.
• Veejalanõud – kuna paati saamiseks peab vähemalt üks paadikaaslane aegajalt vees kahlama, põhi võib aga olla ettearvamatu, peaks kaasas olema mingid jalanõud, mis jalgu kaitsevad. Päris hästi ajavad asja ära sandaalid, ka vana tossuga saab hakkama, kuid ideaalsed on spetsiaalsed rannasussid, võrkveepapud või ka neopreenist sukeldumissussid. Toodetakse ka spetsiaalseid aerutajate jalanõusid, kuid neid tasuks osta vaid siis, kui oled ennast jäägitult veematkamisele andnud. Abi saab ka kummikutest, kuid seal oht, et astud nii sügavasse kohta, et need on vett täis. Selle vastu aitab kas torpade kasutamine või siis püksisäärte teipimine kummikute ümber.
• Neopreen sokid – kui oled päeva jagu märgade jalgadega, siis hakkab ka sooja ilma puhul lõpuks vilu. Selle vastu aitab kõige paremini õhukesed 3mm neopreen sokid, mida kasutavad  sukeldujad. Müüakse neid sukeldumiskeskustest/poodides.
• Veepudel – umbes poole liitrine veetagavara, eriti kui väljas lõõmab päike. Soovitatavalt mitte paljas vesi vaid isotooniline spordijook või mis veel parem roheline tee. Jaheda ilma puhul pole paha ka kuum tee metalltermosega.
• Fliisvest või pusa – kas siis windstopper või tavaline mikrofliisist pusa või vest jahedama ilma jaoks. Vesti eelis on see, et varrukaid, mis märjaks kipuvad saama, pole. Sulgvesti pole vee peal parim valik, sest sulg kipub kergesti niiskuse käes hukka minema.
• Istumisalus – selline fakultatiivne asi, kuid teeb elu mugavamaks. Aitab tagumikul kuivemaks jääda ja on ka pehmem. Kanuu iste on ikka päris kõva :).
• Mobiiltelefon – juhuks kui peaksid hätta jääma, siis on võimalus abi kutsuda. Soovitatavalt veekindlalt kuid ujuvalt pakitud. Toodetakse igasugu veekindlaid mobiilikotte. Kui hoiad telefoni päeval pardal, siis peaks kindlasti sellel olema ka pael, millega see pardanööridesse kinni tõmmata. Ka preservatiiv ajab asja ära:).
• Päiksekaitse kreem – päike võib vee peal  hullusti ära põletada. Käsi/jalgu on parem kaitsta pikkade varrukate /säärtega, aga nägu ja kõrvad võiks sisse kreemitada. Parem karta kui kahetseda.
• Veekindlad kotid varustusele – saab hakkama ka tavalise suure kilekotiga, kuigi nood kipuvad üpris kohe katki minema. Paadi põhjas on tavaliselt ikka vesi ja kui veel sajab, siis tuleb märga ka ülevalt. Väga head on spetsiaalsed tugevast materjalist veekindlad transpordikotid. Neid on eri suuruses 70L kuni 20L. Laagririided ja magamisasjad võiks olla ikka ilma eest kaitstud, samuti kuivainete varud. Saab klubist rentida ja ka endale soetada. Tavalised spordikotid või seljakotid pole kõige nutikam valik varustuse pakkimiseks.

Õhtul laagris

• Kuivad jalanõud – kõige tavalisem toss ajab asja suurepäraselt ära, aga eks sõltub ilmast.
• Laagripüksid – erinevalt mägimatkast, pole kanuumatkal tähtis, et püksid oleks väga spetsiaalsed. Ka kõige tavalisemad teksapüksid ajavad asja ära, kui just vihma ei tule. Arvesta ka pinisevate kontvõõratsega.
• Jope – hea, kui jope on veekindel juhuks, kui tuleb vihmaga tormivarjus passida, kuid kui jope vett ei pea, siis saab vihmakeebist abi.
• Kuivad sokid - vähemalt 2 paari, pole tähtis, millised just. Heade matkasokkide eeliseks  tavaliste linna/spordisokkide ja viilaste sokkide ees on soojapidavus ka siis, kui nad on märjaks saanud.
• Pealamp – hea pimedas laagris/telgis  toimetada.
• Lusikas kauss, kruus – palun ainult mitte portselanist :).
• Toimkonnakindad – paksema nahkse pihuga töökindad, et vajadusel tõsta kuuma potti tulelt või ka laagripaika kujundada.
• Tagavara kampsun või fliis – juhuks, kui oled päeval fliisiga sõitnud ja selle märjaks teinud. Pigem fakultatiivne.
• Magamiskott – enamasti pole kanuumatkal väga oluline, millise magamiskotiga välja lähed, kui just väga hilja sügisel või vara kevadel ei matka. Saab klubist ka rentida.
• Telk – saab hakkama kõigega, millega ka kämpas. Kanuumatk pole väga kaalutundlik. Iseasi kui telk üldse vett ei pea, siis võib vihmane öö piinaks kujuneda. Saab klubist ka rentida.
• Magamismatt – mistahes spordi või magamismatt ajab asja ära, kuid kui tahad mõnuleda, siis on isetäituvad matid väga mõnusad. Kuna kaal pole probleemiks, siis võib ka paksema, nn standard mati ligi võtta.
• Hügieen – seep, hambahari, hambapasta jne, kasuta mida oled harjunud kasutama, kuid hulluks pole ka vaja minna ning kogu vannituba kaasa tarida.
• Termokile – abiks kui oled külmas vees ümber käinud ning aitab ka jahedamat ööd mööda saata, kui paned selle magamismati alla.
• Apteek – põhimõttel omad haigused, omad rohud. Ühtteist sisaldab ka grupiapteek.

Talimatk on üks riskantsemaid matkaliike, kuna külm ei halasta. Kuigi esmapilgul tundub varustuse koguhulk ehmatav, siis palju sellest on kogu aeg seljas ja selle pärast, et asjad kott ei mahu, pole tarvis mureseda.

Päeval liikudes

• Tormijope  - korraliku hingavusega (mitte vähem kui 15 000 gr/m²) kerge koorikjope (2L või 3L konstruktsiooniga). Kehvema hingavusega asi jääb suusatamisel umbseks; hea kui asjal on ka õhutusavad. Kindlasti peab olema kapuuts, juhuks kui ilm väga ära keerab. Alternatiiviks on päeval liikuda murdmaasuusadressiga. Paks mäesuusa jopp on välistatud.
• Tormipüksid - korraliku hingavusega (mitte vähem kui 15 000 gr/m²) kerged traksidega tormipüksid (2L või 3L konstruktsiooniga), allosas võiks olla lumelukk. Hädapärast sobib ka õhem suusapüks. Paksud mäesuusapüksid on out.
• Pusa - soovitavalt mikrofliisist, kuna see juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Väga hea lahendus on windstopper fliis. Enamuse ajast saab selle väel liikuda, kooriku paned peale ainult siis kui väga külmaks/märjaks läheb.
• Dressipüksid - samuti soovitavalt mikrofliisist, kuulub soojenduskihi juurde. Soojama ilma puhul pole vaja päeval neid panna, aga kui külmaks läheb, saad end sujuvalt soojemalt riietada.
• Suusamüts ja/või näomask – soovitatavalt mikrofliisist (ei aja pead sügelema ja hoiab kuivana), kuid ka tavaline kootud müts ajab asja ära. Eriti paha ilma puhul on näomask väga palju abiks ja asendab ka mütsi. Üks universaalsemaid lahendusi on Polarbuff pearätt.
• Tehniline pesupluus – kas tihe või võrkpesu, peaasi, et hästi higi eemale juhib ja ihu kuivana hoiab. Talvel mäes liikudes on viimane kõige otstarbekamaks osutunud. Tavaline puuvillane T-särk pesuks ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja siis on külmetus kerge tulema.
• Tehnilised pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Nõudmised nagu pesupluusilgi.
• Kindad – eri ilmad eeldavad erinevaid kindaid, ka on inimeste soojatootlikkus erinev. Vanaema kootud käpikud pole kindlasti parim valik, aga ikkagi parem kui mitte midagi. Soojema ilmaga sobivad murdmaa kindad, külmema puhul korralikud membraaniga mäekindad - sõrmikud või käpikud. Lisaks võiks varustuses olla tehnilisest kiust aluskindad, mis analoogselt tehnilisele pesule hoiavad käed kuivad, ka on nendega käreda külma puhul, kui käsi päris paljaks võtta ei taha, hea peenemat näputööd teha.
• Matkasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid on väga halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks ning villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on matkaja kõige tähtsamad tööriistad, tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne mäesuusa-, murdmaasuusa-, või matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Sokke tehakse eri tingimuste jaoks, valikus võiks olla sokid nii soojema kui jahedama ilma jaoks. Hulk sõltub matka pikkusest, aga umbes üle 2 päeva tahavad sokid vahetamist.
• Väline vest – kas sulgvest või mingi sünteetilise täidisega. Oluline, et oleks kerge ja veekindlast materjalist. Hoitakse seljakotis klapi all, et saaks puhkepauside ajal, peale seda, kui nahk soojaks aetud, kohe peale visata vältimaks külmetusi. Hea ka õhtul laagris toimetades peale panna.
• Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Saabas peaks olema läbihingav (goretex, sympatex etc) lihtsamal matkal nahast ja riidest, karmimal täisnahast. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga tallaga. Üldiselt ajab tavaline matkasaabas väga hästi asja ära, kuid on saadaval ka talviseid veidi paksema voodriga matkasaapaid. Trekinguking jääb korralikul matkal kindlasti lahjaks.
• Torpad ehk säärekaitsed – kaitsevad lume tungimise eest saapasse. Oluline on, et torpad oleks hingavast materjalist, umbsed torpad oleks sama kui kilekott jala ümber tõmmata.
• Seljakott - korralik anatoomiline, naistel 65-85L, meestel 85-110 L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju suusa/talvematkaja varustuses. Mis kõik valiku puhul oluline, on pikk jutt.
• Väike seljakott ehk tipukotike - (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse.
• Plasku - sobivad väga hästi plastikust pooleliitrised alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5 L karastusjoogi pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus.
• Päikseprillid - UV mägedes on tõsine asi, lume peal vaataks nagu keevitust. Korraliku UV filtriga päikseprillid peaks olema igal matkal, kõrgmäes aga spetsiaalsed lumeprillid. Kui oled prillikandja, siis on ka selliseid lumeprille, mis käivad optilise prilli peale. Lihtsamal matkal ajavad ka klipid asja ära.
• Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga.
• Suusad – tavaline murdmaasuusk üldiselt matkaks ei klapi, see on liiga nõrk. Matkal kasutakse nn metsameeste suuski või moodsamal ajal touring suuski, mis on laiemad/tugevamad kui murdmaasuusk ja metallkandiga. Kuskilt kapinurgast võib Eestimaal veel leida venkude Beskid suuski. Kuigi pigem ajalugu, on need ikka veel täitsa tegijad. Ka sõjarditelt võib sobivaid suuski leida. Alpistiilis mäesuusad ei sobi kindlasti, need on liiga rasked ja kannast kinnine klamber ei lase liikuda. Matkasuusal kasutakse tavaliselt trossklambreid (nii nagu suusahüppajatel), kus kand on lahtine. Eriti popid klambrid on sellised, et soovi korral saad kannad kinni panna või siis neid lahtiselt kasutada. Ka telemark suusaklambrid tulevad kõne alla. Lisaks võib olla komplektis suusa alla kinnitatavad nahad, mis aitavad suusal tõusul pidada. Ka saab kanna alla panna kõrgendused, nii et tõusul astud nagu treppi mööda.
• Räätsad – hea vahend talvel looduses kondamiseks, jagab raskuse laiemale pinnale ja ei lase seetõttu lumest läbi vajuda. Mägedes talvematkale sobivad hammastega räätsad, asendavad osalt ka kasse.
• Suusakepp – hea valik on võimalikult tugev ja võimalikult suure rõngaga mäesuusakepp.

Õhturiided ja ööbimine

• Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir sõltub sellest, millised on oodatavad tingimused rajoonis ja kas ööbimine on plaanis soojendusega telgis või minnakse külmööbimise variandi peale.
• Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, eriti kui minna lume peale, kuid mistahes teine paksem matt sobib sama hästi. Kõige soojemad, kuid ka raskemad tassida on isetäituvad matid, kuigi nende kergemad variandid on tavalisest penost vaid mõnisada grammi raskemad.
• Bivikott - see on magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis kui magamiskoti mugavuspiir jääb rajooni jaoks natuke lahjaks.
• Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on kasutusel köietööl. Talvematkal võiks olla seest sooja voodriga(karvaga).
• Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
• Istumisalus e. persekas - iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel, pakkida võiks kergelt kättesaadavalt.
• Tudupesu – kas tehniline pesu või ka puuvillane pikkade varrukate ja säärtega pesu magamiskotis selga panemiseks. Tehniline pesu on ka siin universaalsem, kuna seda saab vajadusel kasutada ka päeval liikumiseks. Päevane pesu on õhtuks harilikult märg, sestap kulub vahetuspesu ära.
• Tudusokid e paar sooje sokke - juhuks kui öösel varvastel vilu hakkab.
• Pealamp - kuna külmas kipuvad patareid tühjaks minema, siis soovitatavalt selline komplekt, kus patareikomplekti saab panna taskusse sooja. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.

Hügieen

• Kempsupaber
• Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida, kui vett käepärast pole (ja sulatamine on keeruline).
• Rasvane kätekreem - võib kamba peale ühe kaasa pakkida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
• Päikesekaitsekreem - võib kamba peale, lumes kiirgab UVd nii ülevalt kui alt.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota.
• Hügieeniline huulepulk
• Hambahari/Hambapasta
• Seebitükike - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja -viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.

Muu varustus talimatkal

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist :) ja võtavad ainult lusika. Talimatkal kipub jook kiiresti jahtuma, sestap pole kahekordsete seintega kruus liigne luksus, samas võib võtta hoopis hermeetilise termoskaanega termoskruusi, mis on päeval ka termose eest.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm võiks ikka olla.
• Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
• Kompass - paar tükki kamba peale.
• Veidi raha - iial ei või teada, kus mõne kõrtsi või kämpa peale sattutakse. Sõltub rajoonist, mõnel pool on mägihüttides ööbimine kohustuslik, st käib paras väljapressimine.
• Pass või ID-kaart, haigekassakaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole Sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Mobla - paar tk kamba peale, muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud.
• Fotoaparaat või videokaamera - muidugi kui oled filmija/pildistaja.
• Isiklik apteek - põhimõte: omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

NB! Igal matkarajoonil ja/või marsruudil on omad iseärasused, sestap konsulteeri varustuse komplekteerimisel kindlasti ka grupijuhiga. Iga asi kaalub, ära unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta läbi ei saa. 

Säärekaitsed ehk arhailisemas eesti keeles torpad või siis bahillid, kui laenata nimetus idanaabritelt, on vajalikud selleks, et lumi, vesi, liiv, taimeosad või mis iganes ei sattuks saapa sisse. Lihtsamal matkal ja trekkimisel saab ka ilma nendeta kenasti läbi, kuid karmimal mägimatkal ja alpinismis, kus tõustakse lumepiirist kõrgemale, on torpad hädavajalikud.

Kaugel nõukogude ajal sai torpadeks kasutatud suvalisest riidest õmmeldud kotte, mis siis saapa ja jala ümber kuiski seoti. Õnneks on need ajad nüüd läbi

Korralikud tänapäevased torpad on valmistatud tugevast, veekindlast kuid hingavast materjalist. Pole ju kasu sellest, kui oled hankinud läbihingavad pükisd ja saapad, aga selle peale paned umbsed säärekaitsed. Tulemus niiskusreziimi osas sama, kui käiksid kummikuga. Selleks, et säärekaitsed üles ei tõuseks, on all otsas rihm või terastross, mis käib saapa talla alt läbi. Rihmad, kui need pole just valmistatud mingist väga spetsiaalsest materjalist nagu nt Hypalon, kipuvad teravatel kividel kiiresti katki kuluma. Lahenduseks on kahepoolne kinnjitus, mis võimaldab paela jooksvalt vahjetada. Tugevaim on kindlasti terastross, tavaline nahkrihm ei kesta pikalt. Torpa alumises servas peab kindlasti olema tihe liibuv kumm, mis hoiab end vastu saabast ja annab sellega säärekaitsele vajaliku tiheduse. Sellise liibuva kummiga torpaga, kui see on korralikult jalga pandud, kannatab ka lausa vette astuda, nii et ka rabamatkal on nad täitsa omal kohal. Hea torpa alumine sisemine osa on tugevdatud eriti kulumis- ja lõikekindla materjaliga, et ka kassiga veidi lohakalt astudes sellega midagi ei juhtuks. Torpat hoiab üleval põlve all olev pingutuskumm, mida saab vastavalt vajadusele reguleerida. Torpa esiotsas asuv konksuke pingutatakse nii kaugele kui tihenduskumm võimaldab ja haagitakse saapa nööride taha.

Ise soovitame MATRIXi toodetud säärekaitseid, kuuldavasti on nendega väga rahul ka Eesti esialpinistid :). Need on valmistatud veekindlasti kuid hingavast kangast, tugevduseks on kasutaud Cordurat.

NIKWAX on firma (ühtlasi ka kaubamärk), mis toodab vee baasil  rõivaste ja jalanõude pesemise ja impregneerimise vahendeid, mis sobivad nii umbsetele kui ka läbi hingavatele kangastele. Kaubandusest leiab päris mitmeid erinevate lahustite baasil toodetud impregneerijaid, millest osad sobivad kasutada ka läbihingavate kangaste taastamiseks, kuid vahe selles, et vee baasil impregneerija jõuab kangas just sinna, kuhu jõuaks ka vesi ja seega töödeldakse just õiget kohta kangas.NIKWAXi hooldusvahendeid võib jagada kolme gruppi:Pesuvahenditega saab õrnalt pesta oma läbihingavat (membraantehnoloogiatel põhinevad kõikvõimalikud nn -texid: Goretex, Sympatex etc) ja sulest varustust. Tavaline pesupulber rikuks nende kallite esemete omadused. Läbihingavate materjalide impregneerimisvahenditega saab taastada vanema/väsinuma läbihingavast kangast ja ka sulgtäidisega varustuse veekindluse, samas säilitades materjali hingavad omadused. Ka on võimalik nt tavaline toss muuta vettpidavaks, kuid läbi hingavaks. Impregneerimisvahendid nn tehnilistele kangastele ja muule mitte läbi hingavale varustusele, millega  saab taastada veekindlus selliset esemetel nagu telgid, seljakotid, ka kaardid, köied etc.  Kogu NIKWAXi keemia on vesialuseline, seega ei mingit muret, kus töötlemist läbi viia. Võid seda rahulikult kodus toas teha ja ei pea end keemiakaitseülikonda riietama. Võtsime Nipernaadi valikusse matkaja/suusataja jaoks põhilised vahendid. Firma tegelik valik on palju laiem. Hinnad klubi kaudu toimetades on oluliselt soodsamad kui spordipoodides, kus muidu ka NIKWAXi tooted müügil. Soovitused, kuis oma varustuse eest hoolitseda, leiad varustuse hoolduse leheküljelt.Lisainfo: http://www.nikwax.com/en-gb

Kajakimatka varustuse nimekiri on jaotatud kaheks. Esimese osas on asjad, mida võib vaja minna päeval aerutades, teises osas ülevaade laagris vaja minevast.

Silmas on peetud tavalist kajakimatka Eesti oludes, kus vesi soe ja ilm kena. Kurja ilmaga tavaliselt merele ei minda ja jäätükkide vahel aerutamine on vaid väga pühendunud inimeste mängumaa. Kogu varustus tuleks pakkida kas spetsiaalsetesse veekindlatesse kottidesse või nende puudusel suurtesse kilekottidesse. Tavalise spordikoti või seljakotiga pole midagi peale hakata.

Päeval merel

• Pearätt või müts – väga head asjad on mikrokangast torurätid, olgu siis Puff või HAD, mõlema kaubamärgi puhul võib kindel olla, et tegemist on korraliku materjaliga, mis ei ima higi sisse vaid juhib selle eemale, samas kaitseb nii päikese kui tuule eest. Puffil on valikus ka neopreenist nokaga variant. Samas ajab asja ära ka mistahes teine pearätt või nokamüts, peaasi, et mütsil oleks ka pael. Tuult tuleb merel ikka ette.
• Päikseprillid  - kui muud pole, siis ajavad ka tänava päikseprillid asja ära, kuid soovitatav on hankida siiski korralikud spordipäikseprillid. Põhiline, et need püsiksid korralikult ees ja ei kaoks ära ka siis, kui vette sattud. Ideaalsed on polariseeritud klaasiga prillid, mis aitavad vähendada peegeldusi vees. Kindlasti peavad prillid olema 100% UV kaitsega ja soovitatavalt kuni 3 kategooria tumedusastmega. Tavaliste prillide puhul võiks ka prillikumme kasutada.
• Pikkade varrukatega spordisärk – eks asja ajab ära ka tavaline puuvillane särk, kuid soovitatavalt võiks see siiski olla kaasaegsest sünteetilisest materjalist, mis kuivab kiiresti. Kasutada kannatab ka nt rattasärki. Pikad varrukad osutuvad vajalikuks jaheda ilma, tuule puhul, samas aitab see ka vältida päiksepõletust. Coolmaxi kiudu sisaldavaid särke võib julgelt soovitada.
• Lühikeste varrukatega särk – põhimõtteliselt pädeb jutt, mis räägitud pikkade varrukatega särgi puhul, vahel lihtsalt on selline ilm, kus päiksepõletust ei pea pelgama ja lühikesed varrukad on parim valik.
• Kindad – spetsiaalseid aerutamiskindaid pole otsima tarvis tõtata, kui need muidugi olemas, siis on need väga OK. Asja ajavad ära õhemad nahkse pihuga töökindad, eriti hea, kui see on Nikwaxiga ka veel vetthülgavaks töödeldud. Ka rattakindad, eriti pikkade sõrmedega on abiks. Ilma kinnasteta on oht rakud saada päris reaalne.
• Ujumispüksid või spordipesu/püksid – kajakis istud enamasti ikka natuke märjas, sestap oleks hea, kui püksid vett ei karda ja võimalikult kiiresti kuivavad. Pika säärega pole suurt midagi peale hakata, kuna kajakki minnakse ikka vees kahlates. Pritsmepõlle alla läheb kokpitt ka kenasti soojaks.
• Anorakk – lihtsam või keerulisem veekindel kapuutsiga jope, soovitatavalt hingavast materjalist ja ilma suurema voodrita. Head on 3L (kolmekihiline) nn koorikjope, et kui sellega ka vette käid, siis saab kiiresti nii seest kui väljast ära kuivatada. Softshelli taolised ultramoodsad asjad võivad ka täitsa sobida, kuid need kipuvad liiga vähe hingama ja kui märjaks saavad, siis pole eriti hõlpus ära kuivatada, nii et need võiks pigem laagrivarustuseks jääda.
• Veejalanõud – kuna kajakki saamiseks peab paratamatult vees kõndima, põhi võib aga olla ettearvamatu, peaks kaasas olema mingid jalanõud, mis selleks otstarbeks sobivad. Päris hästi ajavad asja ära sandaalid, peaasi, et neil poleks metallist osi, mis soolases merevees kohe rooste lähevad. Ideaalsed on spetsiaalsed rannasussid või ka neopreenist sukeldumissussid. Toodetakse ka spetsiaalseid aerutajate jalanõusid, kuid neid tasuks osta vaid siis, kui oled ennast jäägitult veematkamisele andnud.
• Veepudel – vähemalt pool kuni poolteist liitrine veepudel peaks olema igal aerutajal käepärast. Soovitatavalt mitte paljas vesi vaid isotooniline spordijook, roheline tee vmt. Jahedama ilma puhul võiks ka metalltermosega sooja joogi ligi võtta.
• Fliisvest või pusa – kas siis windstopper või tavaline mikrofliisist pusa või vest jahedama ilma jaoks. Vesti eelis on see, et varrukaid, mis märjaks kipuvad saama, pole.
• Istumisalus – selline fakultatiivne asi, kuid teeb elu mugavamaks. Aitab tagumikul kuivemaks jääda ja on ka pehmem. Kajaki iste on ikka päris kõva :).
• Mobiiltelefon – juhuks kui peaksid hätta jääma, siis on võimalus abi kutsuda. Kindlasti veekindlalt kuid ujuvalt pakitud. Toodetakse igasugu veekindlaid mobiilikotte. Kui hoiad telefoni päeval pardal, siis peaks kindlasti sellel olema ka pael, millega see pardanööridesse kinni tõmmata.
• Päiksekaitse kreem – päike võib mere peal hullusti ära põletada. Parem karta kui kahetseda.

Õhtul laagris

• Kuivad jalanõud – kõige tavalisem toss ajab asja suurepäraselt ära.
• Laagripüksid – erinevalt mägimatkast, pole kajakimatkal väga tähtis, et püksid oleks väga spetsiaalsed. Ka kõige tavalisemad teksapüksid ajavad asja ära, kui just vihma ei tule.
• Jope – hea kui on veekindel juhul, kui tuleb vihmaga tormivarjus passida, kuid kui jope vett ei pea, siis saab vihmakeebist abi.
• Vihmakeep - hea laagris toimetada, kui ilm nöögib. Nii jäävad seljariided kuivaks.
• Kuivad sokid  - vähemalt 2 paari, pole tähtis, millised just. Heade matkasokkide eeliseks  tavaliste linna/spordisokkide ees on soojapidavus ka siis, kui nad on märjaks saanud.
• Pealamp – hea pimedas laagris/telgis  toimetada.
• Lusikas kauss, kruus – palun ainult mitte portselanist :).
• Toimkonnakindad – paksema nahkse pihuga töökindad, et vajadusel tõsta kuuma potti tulelt või ka laagripaika kujundada.
• Tagavara kampsun või fliis – juhuks, kui oled päeval fliisiga sõitnud ja selle märjaks teinud. Pigem fakultatiivne.
• Magamiskott – enamasti pole kajakimatkal väga oluline, millise magamiskotiga välja lähed. Erinevalt mägedest, pole lumetormi vaja peljata. Saab ka klubist rentida.
• Telk – saab hakkama kõigega, millega ka kämpas. Kajakimatk pole väga kaalutundlik. Iseasi kui telk üldse vett ei pea, siis võib vihmane öö piinaks kujuneda. Telgi saab ka klubist rentida.
• Magamismatt – mistahes spordi või magamismatt ajab asja ära, kuid kui tahad mõnuleda, siis on isetäituvad matid väga mõnusad. Kuna kaal pole probleemiks, siis võib ka paksema, nn standard mati ligi võtta.
• Hügieen – seep, hambahari, hambapasta jne, kasuta mida oled harjunud kasutama, kuid hulluks pole ka vaja minna ning kogu vannituba kaasa tarida.
• Apteek – omad haigused, omad rohud. Ühtteist sisaldab ka grupiapteek.

Rattaga kaugmatkale minnes on paras peavalu, kuidas rattad kaasa võtta. Kuidas ratast lennu- või bussireisiks pakkida vaata siit. Iga matk on oma moodi, sestap tuleks lisaks selle nimekirjaga tutvumisele konsulteerida ka grupijuhiga, kelle sõna on matkal mõistagi seaduseks :). Nimekiri kehtib ka Eestis rattaga matkates.

Päeval liikudes

• Ratas - korralik vähemalt tagumise pakiraamiga mägiratas. Vältimaks üllatusi matkal tasuks see enne reisi lasta proffidel üle vaadata. Jama Sinu rattaga pidurdab kogu grupi liikumist. Mida kõike arvestada matkaratta juures on  omaette pikk teooria. Mida kergem ratas, seda parem, alumiiniumraam on väga soovitatav. Pedaalid võiks olla kas korvidega või klotsidega,  mille külge käib rattaking. Mägedes annab kõvasti juurde, kui jalg on pedaali küljes kinni.
• Vee- ja tuulekindel jope – võiks igaks juhuks matkal kindlasti kaasas olla, kuna ilma ei või iial teada. Ideaalne on spetsiaalne läbihingav, võimalikult kerge rattajope. See ei tohiks olla paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Spetsiaalne rattajope on eest eriti tuulekindel, taga ja/või külje peal on aga lisaõhutus, tagumine osa on pikendatud ja enamasti on seal ka mõni tasku. Kui oled algaja ja lihtsal matkal, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset rattajopet hankima tõtata. Saab hakkama ka tavalise jopega, kerge mägimatkajope sobib ka päris hästi. Päris tormijope on enamasti liiast.
• Vee- ja tuulekindlad püksid  - juhuks kui on karta, et ilm täitsa ära pöörab, mis on kõrgemal mägedes alati  reaalne oht. Ideaalsed püksid on läbihingavad, kerged, ilma voodrita. Sääred või vähemalt parem säär peaks olema kokku korsitav, et see keti vahele ei sattuks. Kui spetsiaalseid pükse pole, siis käivad ka kerged mägimatka püksid, sääre saab suvalise kummiga kokku tõmmata. Tormipüks on liiast. Püksid on pealmine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonist. Lihtsamal matkal ajab tavaline kilepüks või siis mistahes pikad püksid asja ära.
• Pusa - soovitavalt mikrofliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Asja ajab ära ka tavaline fliis, mõnest teisest kangast spordidress või vana hea villane kampsun, kuigi viimased kipuvad niiskust rõiva kiu sisse koguma. Seda annab parandada, kui töötled seda Nikwaxi PolarProofiga. See muudab kiud vett hülgavaks ja veeaur ei kogune enam kangasse. Eriti hea on tuulekindel fliis. Sobib ka murdmaa suusadressi pluus. Need on tavaliselt eest tuulekindlad ja tagant hingavad. Pusa on keskmine osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on kaasas käesoojendajad, siis võib pusast ka täiesti loobuda.
• Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks kasutada. Hästi sobivad ka murdmaa suusatamiseks mõeldud dressipüksid, mis on eestpoolt tuulekindlad, tagant hästi hingavad. Kui on kaasas tihedama koega soe pesu või jalasoojendajad, siis pole väga oluline.
• Käe- ja jalasoojendajad – spetsiaalsed elastsed, hästi hingavad, kuid tuulekindlad kätised ja säärised, mille saab hõlpsasti peale tõmmata, kui jahedaks kisub. On kerged ja võtavad vähe ruumi, saab kasvõi taskus käepärast hoida. Rattamatkal ei saa alati ilma valida, vahel tuleb sõita ka vihma ja tuulega.

Ülaltoodud riided annavad võimaluse kombineerida sobiva riietuse iga ilma jaoks. Kui on kuiv aga jahe saab sõita fliisiga, kui on tuul või vihm paneb peale vee- ning tuulekindla jope ja püksid jne. Käsivarte ja jalgade soojendajad annavad võimaluse dressipükstest ja pusast loobuda, samas on mõnus, kui need õhtul laagris vahetusriieteks olemas on.

• Tagumikupehmendusega püksid – kas liibuvad  ratturipüksid või tavalisi lühikesi pükse meenutavad pehmenduslapiga püksid või spetsiaalne pehmenduslapiga (võrk)pesu. Viimase eelis on see, et sellele võib peale tõmmata mistahes lühikesed või pikemad püksid ja siis näed, peale seda kui rattalt maha tuled, ontlik tsiviilisik välja. Pole ju rattamatk profivõistlus, kus kõik peab võimalikult väiksema tuuletakistusega olema, tähtsam on linnas end hästi tunda. Ka liibuvad rattapüksid võib muidugi riiete alla peita, kuid võrkpesu on paremini hingav. Kõige tähtsam aga tagumiku seisukohalt on korralik pehmenduslapp püksis:).
• Rattasärk – tavaline puuvillane T-särk pole just hea mõte, kuna selle higistad kiiresti märjaks ja kui siis seisma jääd on tuul platsis ning tervis ohus. Parem kasutada spetsiaalset ratturisärki, mis higi kenasti eemale juhib. Paraku on poes müüdavad särgid sageli liiga "ratturisärgid", st täis igasugu tobedaid kirju. Väga hästi võib kasutada ka sünteetilist matkasärki, või siis viisaka välimusega soojenduspesu (Brynje võrkpesu väga ei sobi, näeb liiga seksikas välja :)), mis samuti juhib higi kehast eemale. Vahe ratturisärgiga on selles, et taga pole taskuid (mida pole ka matkal vaja, rattal panipaiku niigi küllaga) ja tagumine osa pole pikendatud. Eeliseks see, et sa ei näe liiga rattur välja, kui kord oled sadulast maha tulnud.  Hea, kui kaasas on vähemalt üks pikkade ja üks lühikeste käistega särk. Täidab ka sooja pesu rolli, kui ilm rajuks pöörab.
• Tuulevest  - on selline vest, mille esimene osa on tuulekindel, tagumine vahel lausa võrgust. Kasutatakse särgi peal kui on vaja kuskilt laskuda. Võiks olla erksat värvi, et oleks ühtlasi ohutustvesti funktsioonis. Kokku rullituna hästi pisike asi, pane või sadula alla, kuid kasu on temast kõvasti. Kui sul on varustuse hulgas tuulekindel fliis, siis pole hädavajalik.
• Toss või rattaking – spetsiaalne klotsiga king on vajalik, kui on vastavad pedaalid. Rattakingal on eriti mägedes tohutu eelis, siis saab ka tõmmata mitte ainult vajutada, st töötab palju rohkem lihaseid. On olemas universaalsed pedaalid, millel ühel pool on klotsi klamber, teine pool on aga nagu tavaline pedaal. Need on vast matkaks kõige parem valik. Ka korvivariant on hea universaalne lahendus. Matka jaoks on sobivaim pehme tallaga rattaking, mis näeb välja ja tundub jalas nagu tavaline toss. Kaubandusest, mitte küll Eesti omast, on võimalik leida ka klotsiga sandaale. Kui aga sellist spetsiaalset modru pole, siis saab ka tavalise pedaaliga hakkama.
• Pearätik – saaks ehk hakkama ka tavalise puuvillase rätikuga, kuid sellel on paha omadus niiskust sisse imada ja siis on peas märg kalts. Pigem võiks hankida endale mikrokangast toru rätiku (kaubamärgid Had, Buff), mille saab erinevateks peakateteks moondada. Mikrokangas ei võta niiskust kanga sisse, vaid juhib selle eemale. Higi ei tilgu silma, ühtlasi on heaks kaitseks päikse vastu. Hea kanda nii külma kui palavaga kiivri all või ka õhtul laagris või linnas. Üks väga soovitatav asi, asendab päiksemütsi ja higipaela.
• Aluspesu – kes ja mida kasutab :), üldiselt tagumikulapiga ratturipükste või võrkpesu alla midagi ei panda. Naiste rinnapartii taltsutamiseks sobib nt mikrokangast spordipesu.
• Vihmariided - juhuks kui päris rajuks pöörab, hea ka laagris asju ajada. PVC kilest keebid ei pea vastu, mingist veekindlast kangast keebid on paremad, kuid kipuvad liiga lehvima/lotendama. Kui on olemas korralikud veekindlad kuid läbihingavad jope ja püksid, pole mõtete eraldi vihmakeepi üldse kaasa võtta.
• Vahetuspapud – pole kõige olulisem, aga päris mugav, kui saad õhtul jalga puhata. Päevade kaupa sama kingaga tüütab jala hullusti ära. Võiks olla midagi kerget ja mugavat, kas tossud, plätud, sandaalid. Ka veesussid on ennast õigustanud.
• Sokid  - paar paari rattasokke, soovitavalt spetsiaalsed, võiks ligi olla. Tavalised puuvillased sokid ajavad ka asja ära, kuid eriti mugavust ei paku. Spetsiaalsed sokid on sünteetilisest kuist, mis juhib higi jalast eemale ja nii kootud, et vajalikud kohad on paksemad  ning õmblused ei tee ka kitsas rattakingas haiget.
• Rattakotid – rattakotte on erineva ehituse ja suurusega. Kõige enam on levinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese ja tagumise pakiraami vahel, mis on võimalik vaid juhul, kui rattal ees ka pakiraam on.
• Lenksukott  - väike kotike, mis käib ette ratta lenkstangi külge. Iseenesest fakultatiivne, aga samas päris mugav asjade paigutamiseks, mida päeval korduvalt vaja võib minna nagu nt päiksekreem, fotoaparaat jne.
• Rattakoti kate – pole väga kriitiline, tükike kilet asendab edukalt. Vaja juhul  kui väga sajuseks pöörab.
• Tipu/linna kotike - võimalikult kerge 20-30L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis, kinnitada saab tagumise rattakoti peale, või kui on hästi õhukesest materjalist, siis kokku rullida.
• Rattajoogipudel
• Rattaprillid  - korralikud spordipäikseprillid, neile kes ei kanna optilisi prille. Kindlasti korraliku UV kaitsega. Hoiab silma nii ereda päikse, kui sõidutuule ja igasuguste lendavate olluste eest. Kui mäest kiiresti alla tuhised, ja mingi putukas sulle silma lendab, siis võib see väga kurvalt lõppeda.
• Prillid või läätsed - muidugi neil, kelle silmad vajavad prille. Kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga. Rattamataka oludes õnnestub ehk ka läätsi kasutada, mägedes on asi kahtlasem just hügieeni pärast. Kindlasti läätsedega koos siis ka läätsevedelik).
• Punane vilkur – juhuks kui jääme õhtu peale või tuleb tunnelis sõita. Igasugu olematu hinnaga variante on kõik supermarketid täis.
• Kiiver - mägedes sõites ja üleüldse üks väga oluline asi. Enamikel reisidel on see kohustuslik!
• Rattakindad – sõltuvalt ilmast, kas poolikute sõrmedega või täis pikkusega. Aitab näpud soojad hoida. Popimate kinnaste peopesad on täidetud geeliga, mis vähendab vibratsiooni, kuid see pole hädavajalik. Sõltub sellest, milline on ratta lenkstang.
• Tagavara sisekumm – peab olema uus ja sinu ratta mõõtudega ning soovitavalt ka ventiiliga. Tuleks hoida käepärast, et kummi vahetamiseks ei tuleks kogu kotti pahupidi pöörata. 

Õhtul ja öösel laagris

• Vahetusjalatsid - kerged plätud, matkasandaalid, veesussid vm säärast. Õhtuks võib jalg päevasest rattapapust väga vaevatud olla, hea kui on midagi, mida saab kergelt jalga kui öösel kiireks läheb telgist välja minemisega.
• Paar sooje tudusokke – sõltub muidugi oludest, niivõrd kui neid ette ennustada saab.
• Magamiskott - mugavuspiir 0-i ringis peaks üldiselt paras olema, aga sõltub muidugi rajoonist kus matkatakse ja aastaajast.
• Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, kuid mistahes teine paksem matt sobib sama hästi. Mugavust hindavad inimesed võivad rattamatkale ka isetäituva mati kaasa võtta.
• Soojendusvest – sulgtäitega või fliisist  vest mida õhtujaheduses mõnus peale võtta või ka magamisel kasutada. Liiga palju teineteist dubleerivaid asju pole muidugi mõtet kaasa vedada.
• Toimkonnakindad - tavalised robustsed töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud. Selleks et vajadusel laagripaika ette valmistada ja/või kuumade pottidega õiendada.
• Isiklike asjade kott - selleks, et hoida oma asjad telgis korras, pole väga oluline, edukalt saab selleks kasutada ka linna/tipu kotikest.
• Istumisalus
• Pealamp - pähe kinnitatav taskulamp, on abiks laagritoimetuste tegemisel, hoiab käed vabad, asendab pimedas sõites ka ratta esituld. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.
• Rattalukk – sõltub sellest, kui turvaline rajoon on.
• Bivikott – telgi aseaine. Veekindel kuid hingav kott magamiskoti ümber. Ainult juhul, kui telki kaasa ei võta, aga peljata tuleb ka vihma. Teeb magamiskoti umbes 5 kraadi soojemaks.

Hügieen

• Kempsupaber
• Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole, nt peale keti tagasi peale panemist.
• Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida.
• Päikesekaitse kreem – faktor sõltub rajoonist, võib kamba peale paar tk kaasa võtta.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota :)
• Sääse/kihulase kreem - sõltub eelkõige rajoonist ja aastaajast.
• Hügieeniline huulepulk
• Hambahari, hambapasta
• Seebitükike
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.

Muu varustus

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;) ja võtavad ainult lusika.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm.
• Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ning on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Rahakott rahaga – linnas on kaelas kantav rahakott kõige universaalsem ja kindlam, sõidu ajaks võiks ta siiski lenksu- või rattakotti pakkida.
• Mobla - muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akupank. Kui oled grupist lahku läinud, aitab see ehk hädast välja.
• Fotoaparaat või video - muidugi kui oled filmija/pildistaja. Go Pro taolised kiivrikaamerad võivad anda vahvaid kaadreid.
• Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud, üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

Matkavarustusest võiks vabalt mitmeköitelise raamatu kirjutada, kui vaid leiduks keegi, kes seda läbi lugeda viitsiks :) Arvamusi on seinast seina, mõned neist selgelt tobedad või ajast maha jäänud. Ei ole absoluutne tõde meiegi arvamus, sestap suhtuge kõigesse, mis siin kirjas, terve talupojamõistusega :) Kuna õpime hea meelega ka teiste kogemustest, siis kui leiate midagi täiendada või vaidlustada, kribage lahkelt ka oma kommentaar aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kui teie jutus on ka meie arvates iva, siis parandame end kiiresti.

Oleme lähtunud oma vahetust kogemusest ning aja jooksul on mahti olnud ka teooriatesse süveneda. Tänapäevane matka- ja suusavarustus on paras kõrgtehnoloogia, pakutav võtab silme eest kirjuks. Järgnev aitab loodetavasti selles maailmas orienteeruda.

Varustuse komplekteerimine ja näidisnimekirjad

Mida kaasa võtta ja mida mitte, see on üks esimesi muresid algaja seikleja jaoks. Kuigi iga konkreetne seiklus eeldab isesugust varustatust, on siiski mõned üldised põhimõtted, millest asjade hankimisel ja pakkimisel lähtuda.

Loe, kuidas komplekteerida varustust...

Matkavarustuse rent

Kui oled suutnud selgeks teha, mida sul konkreetseks matkaks vaja on, siis tasub enne poodi tormamist selgeks teha, mida tahad endale soetada või mida saad tuttavatelt laenata. Kui osta ei kannata ja tuttavatelt abi ei saa, aitab ehk lubi rendivarustuse projekt.

Loe, mida ja mis tingimustel klubist rentida saab...

Matkavarustuse soetamine

Kui oled otsustanud midagi matkavarustusest seotada, siis tasub algatuseks taust endale selgeks teha. NB! See nõuab päris palju süvenemist, sest tänapäevane matkavaristus on paras kõrgtehnoloogia. Turul on kohutavalt palju "varustuse taolist" kaupa, hinnad päris krõbedad. Kuna Eesti on maailma mõttes kirbuturg, siis valik on kesine, samas kallis. Lisaks kui sa ei tea, mida otsid, on seda ikka raske leida :). Säästmaks klubiga seiklevaid inimesi nii peavlu, ajakulu kui suuremate ämbrite eest, korraldame oma praktilisele kogemusele toetudes korra või paar aastas enne matka hoaega tellimiskampaaniaid, kuhu oleme oma parima tedmise järgi kokku otsinud  mõistliku hinna ja kvaliteedisuhtega asjad, mida saab ettetellimise korras klubi kaudu soetada.

Vaata aktuaalseid tellimiskampaaniaid ... 

Matkavarustuse hooldus

Kõik mis liigub, see ka kulub ja määrdub, ükskõik, kui hoolikalt Sa seda ka hoida ei püüa. Pole ju varustus kaasa võetud hoidmiseks, vaid ikka kasutamiseks. Matkavarustuse hooldusest räägime klubi varustustemaatilistel koolitustel. Kes lugeda viitsib, leab vastused matkaaabitsast.

Mida kaasa võtta ja mida mitte, see on üks esimesi muresid algaja seikleja jaoks. Kuigi iga seiklus eeldab isesugust varustatust, on siiski ka mõned üldised põhimõtted, millest varustuse komplekteerimisel lähtuda. Kui te ei tea, mida matkal või suusareisil üldse vaja võiks minna, siis tasuks esmalt läbi töötada varustuse näidisnimekirjad. Neist leiab loetelu asjadest, mis kindlasti peavad olema ja mis võivad olla. Lisatud on selgitused, mis ja milleks. Välja on pakkuda nimekirjad järgmiste ettevõtmiste tarvis:

• suusareisid
• mägimatkad
• rattamatkad
• talimatkad
• kanuumatkad
• kõrbematkad
• soomatkad
• kajakimatkad

Matkakolu kokkuseadmine on alati kompromissi otsimine asjade kaalu, funktsionaalsuse ja enda mugavuse vahel. Rusikareegel matkavarustuse komplekteerimisel on, et kaasa tuleks võtta mitte seda, mida võiks vaja minna, vaid ainult see, milleta hakkama ei saa. Mida raskem matk, seda tähtsamal kohal on kaal. Alpinismis ja mägi/jalgsimatkamisel on kaal olulisem kui nt rattamatkal, kuigi kaalu tähtsust ignoreerida ei saa ka viimase puhul. Suusareisidel pole varustuse kaal küll eriti näitaja, siiski pole ükski buss kummist. 

Paraku on inimesed erineval määral mugavustega harjunud. Mugavus aga kaalub. Iseenesest võiks igaüks kaasa võtta kasvõi vanaema, seda tingimusel, et ta ise tassib. Siiski on sellel isikuvabadusel piirangud. Kui inimene võtab kaasa väga palju liigset ja seetõttu ei jaksa eriti liikuda, siis takistab see kogu gruppi. On ju matkamine grupitöö ja kedagi maha ei jäeta. St ühe inimese mugavuse pärast peavad kannatama teised. Sestap on grupijuhil õigus ilmselgelt liigne kolu grupiliikme kotist ka välja visata. Samas ei tasu minna teise äärmusesse. Kogenud rändur võib hakkama saada ka uskumatult vähese varustusega ja kui taotluseks on ekstreemmatk, siis on see ehk ka põhjendatud.

Mida ja kust hankida?

Kosmosetehnika on teadagi kallis. Lausa uskumatu, mida tänapäeval kõike teha osatakse, kuid kas alati on kulutused põhjendatud? Hea uudis on see, et osasid asju saab laenata kas tuttavatelt või firmadest. Kui sa pole professionaalne matkaja, siis ei tasu igat asja endale soetada. Samas on mõned asjad, mida kogenud matkaja kunagi kellegi välja ei laena, nagu näiteks matkasaabas. Ühtteist on võimalik laenutada Klubist, vaata Matkavarustuse rendi rubriiki.

Kõike ei pea endale soetama tutikana. See, mis tõsise tegija jaoks ennast ammendanud, võib algajale küll ja veel matkarõõmu pakkuda. Sestap tasub läbi vaadata nn teise ringi pakkumised. Küsida tasub nii klubikaaslastelt, selles saab aidata grupijuht, midagi on ajaj jooksul ka klubi kampaaniatest üle jäänud (selleks tuleks kribada oma mure maili ja saata See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.). Ka rendiprojekt vahetab aegajalt oma varustust välja. Uurida tasub ka FaceBooki pakkumisi.

Kui aga oled otsustanud endale päris oma varustuse soetada, siis maksab silma peal hoida Klubi ühistellimise kampaaniatel. 

Varustus on jaotatud kolmeks - bussis, mäes ja õhtul vajalik. Asjad tuleks pakkida selliselt, et kõik, mida ei kasuta enne kui kohale jõuad, on ühes ja see, mida bussis vajad, teises kompsus. Kui suusakeskusese minnakse lennukiga, siis pole bussivarustuse jutule vaja aega kulutada. 

Suusad, kepid, suusasaapad võib ka niisama bussi pagasiruumi panna, kuid parem kui nad on pakitud vastavatesse kottidesse. Kõige rohkem kannatada saavad suusad tavaliselt bussisõidu ajal.

Kuna igal reisil on oma iseärasused, siis jälgi ka seda, mida projektijuht selles osas soovitab. Erinevates klimaatilistes tingimuses võib vaja minna erivarustust. Kuigi suusareisi puhul ei tule varustust seljas tassida, siis pole ükski buss ka kummist. Tasub ikka kaaluda, mida nädala jooksul (mis on tavaline suusareisi kestus) vaja võib minna, täpsemalt: kas kogu garderoobi kaasa võtmine on ikka põhjendatud.

Varustus bussi

• Kehtiv pass või ID kaart - soovitavalt aegumistähtaeg mitte vähem kui 6 kuud peale reisi lõppu, pahandusi pole olnud ka 3 kuuga. Võimalikud variandid EL mitte kuuluvate maadega, st igaks juhuks tuleks täpsed nõuded üle kontrollida. EL maades saab kenasti hakkama ID kaardiga.
• Reisikindlustus - on maid, kus see on kohustuslik. Täpsemad tingimused tuleb küsida reisikorraldajalt. EL ja Põhjamaades kehtib ka Rahvusvaheline Haigekassa kaart, mis tuleb Haigekassast eraldi tellida (see on tasuta). Paraku ei kata Haigekassa kõiki võimalikke tervisehädadega seonduvaid kulusid nagu nt mäepääste teenus või visiiditasu. Igal maal, ka EL piirides, on selles osas omad reeglid. Üldiselt soovitame reiskindlustust kategooriliselt. Juhus on pime.
• Raha ja rahakaardid - sõltub riigist, kuhu minnakse. Uuri see aegsasti välja, milline on kehtiv valuuta ja millised rahakaardid toimivad. Euroopas on euro kindel valik, seda saab igal pool kui mitte kasutada siis vahetada. Raha hulk sõltub reisi spetsiifikast ja enda kulutamisharjumusest/plaanidest. Soovitav on kasutada kaelas kantavat rahakotti.
• Seljariided - ilmselt tuleb inimene suusareisi puhul bussi talveriietega. Kuid bussis pole väga mugav nendega olla. Sõit ju pikk. Seega leidke midagi mugavat selga-jalga. Nt kitsad püksid võivad pikal istumisel parajaks piinaks muutuda.
• Jalanõud - talvesaapaga kogu pika sõidu bussis olla pole just mugav, kaasa võtta tasub mingid vahetusjalanõud (plätud, sandaalid või siis tossud). Tossud on universaalsemad, kuna nendega kannatab ka peatuste ajal väljas käia.
• Padi - kui on planeeritud bussiöö, siis tasuks kaasa võtta kas kaelapadi, neid on täispuhutavaid või ka tavalisi, või siis lausa suurem padi. Patja on hea kasutada ka istumise mugavamaks muutmiseks.
• Pleed (tekk, magamiskott) - vähem mugavust nõudev inimene saab hakkama ka oma talvejopega, kuid mingi pleed, väike tekk või siis ka magamiskott võiks magamiseks kaasas olla.
• Hügieenivahendid - väike käterätt, hambahari, hambapasta, niisutatud salvrätikud, tualettpaber, seebitükk - sellest peaks bussisõidu ajal piisama. Naistel on see varustus muidugi keerulisem, igasugu kreemid ja meikimise vahendid...
• Apteek - väike hädaabiapteek võiks käepärast olla, juhuks kui nt tunned, et külmetus hiilib ligi, siis saab kohe reageerida. Põhimõte - omad haigused, omad rohud.
• Toidukott või siis ka kast. Kastides saab toit küll vähem kannatada, samas võtavad kastid ruumi. Igal juhul peaks see ära mahtuma tooli alla. Igaüks komplekteerib toidumärsi muidugi vastavalt oma eelistustele, igasugu kuuma vee baasil valmistatavad kiirtoidud/pudrud, mugavad on viilutatud võileiva materjalid, jänesetoit, sakuska, etc. Kaasavõetavaga ei tasu ka üle pingutada, pole ju bussisõidu ajal erilist energiakulu ja lihtsalt igavuse peletamiseks ei tasu ka süüa. Igasugu hullult haisvad asjad on ka out :). Toidukotis võiks olla ka salvrätikud või majapidamispaber.
• Toidunõud - vähemalt kruus ja lusikas, sõltuvalt menüüst ka kauss. Portselani pole mõtet võtta, plastmassist või plekist nõud on praktilised. Ka nuga võiks ligi olla.
• Veinipokaal - ka korgitser ja avariipunn kuluvad ära. Bussisõit on pikk ja igav, sageli lühendame teed väikse veiniga. Tutvumisrituaal toimub Nipernaadi reisidel traditsiooniliselt väikse veiniga. Kui muidugi veini ei tarbi, siis pole seda vaja tähele panna.
• Heli- ja/või pildikonservid - DVD, CD etc sinu lemmikfilmide või -muusikaga. Millised on bussi tehnilised võimalused, uuri reiskorraldaja käest. Siiski ei sobi mitte iga muusika ja film bussi. Heli kvaliteet on bussis sageli allapoole arvestust, st filmid peaksid olema eestikeelsete supikatega, kuna teksti ei pruugi väga hästi kuulda.
• Meelelahutus - laua- või muid mänge, mida saab bussis mängida (tennis ja pentanque ei sobi)
• Suusad ja kepid on bussisõidu ajaks mõistlik pakkida spetsiaalsesse suusakotti, samasse mahuvad ka kõik mäeriided. Neid kotte on vahel olnud olematu hinna eest (umbes 160 krooni) müügil Säästumarketis. Uhked firmakotid spetspoodides maksavad kuni 1000 raha. Suusasaapad võib kaasa võtta kas karbis või siis jällegi spetsiaalses kotis (Säästumarketis oli müügil hinnaga 89 krooni). Suusad ja kõik alles kohapeal vaja minev läheb bussi pakiruumi ja sellele ei pääse üldjuhul  ligi enne kohale jõudmist. Lahtised suusad ja kepid bussi salongis on lausa ohtlikud/lubamatud. Juhul, kui buss peaks nt liiklusõnnetusse sattuma, võivad ringi lendavad suusad ja kepid väga haiget teha, kui mitte midagi hullemat.

Varustus päeval mäes

• Suusajope - soovitatavalt läbihingavast materjalist vett hülgav jope. Väga hästi sobib tormijope, mida kasutatakse mägimatkal ja alpinismis. See ei pea olema paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Kuid hakkama saab ka tavalise talvise jopega, st kui oled algaja, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset jopet hankima tõtata.
• Suusapüksid - samuti läbihingavast materjalist. Teatud mööndustega sobivad ka mägimataka tormipüksid. Põhiline erinevus selles, et suusapükste alumine osa on laiem ja seetõttu saab seda suusasaapa peale panna. Kitsama lõikega tormipüksid väga hästi ei sobi. Spetsiaalsed suusapüksid on tavaliselt paksema voodriga ja alt avara lõikega. Mingi tavaline kilepüks ajab ka asja ära, päris teksapüks on küll out. Püksid ei tohi lund külge võtta, muidu on peale mõnda kukkumist kõik läbimärg ja suusarõõm läbi.
• Pusa - soovitavalt fliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Asja ajab ära ka tavaline spordidress või vana hea villane kampsun. Pusa on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on plaanis soetada, siis vaata Nipernaadi fliisist dresside pakkumist. Ka õhuke sulejope sobib sellesse funtsiooni hästi.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgvest, eelkõige karmimates rajoonides, nt südatalvel Lapimaal toimuvate reiside puhul väga mõnus asi. Ka Alpides võib teinekord ilm üleval mägedes väga tuuline ja külm olla.
• Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on plaanis soetada siis vaata Nipernaadi fliisist dresside pakkumist.
• Suusamüts - tavaline kootud võis fliisist müts. Fliis on parem sellepärast, et ei aja pead kihelema, nagu villane suusamüts kipub tegema. Suusamägedes on kombeks eputada väga eriskummaliste peakatetega.
• Pesusärk - parim on spetsiaalne niiskust kehast eemale juhtiv pikkade varrukatega võrksärk. Tavaline puuvillane T-särk on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja kuna mäes ollakse terve päev, siis on külmetumine kerge tulema. Müügil on mitme erineva firma toodangut. Nipernaadi kaudu saab soodsa hinnaga soetada Brynje võrksärke ja polosid.
• Pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Nipernaadi kaudu saab soodsa hinnaga soetada Brynje pikki võrkpükse.
• Suusakindad - vanaema kootud käpikud ei päde mitte! Poes on väga erineva hinna ja kvaliteediga kindaid müügil. Uhkemad on läbihingavast kangast, päris nahast peopesadega. Lihtsamatel on pihud umbsest sünteetilisest materjalist, mistõttu päeva lõpuks kipuvad käed niisked olema. Üldiselt on nad sõrmikud, vooder on paks. Soojema rajooni jaoks õhemad, külmema jaoks paksemad kindad. Valida on kas sõrmikud või labakud. Viimased on mõistagi soojemad, sõidu seisukohalt pole vahet. Küll on aga sõrmikutega mugavam varustust kohendada.
• Suusasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid pole parim valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks avatud. Siiski, kui tegemist pole väga külma kandiga, saab ka mahalaidetud villaste sokkidega hakkama, kuid need võiks olla vähemalt pika säärega ja üpris tihedalt jala ümber. Poodides on jälle valik igasugu moodsaid sokke. Need peaksid olema pika säärega, juhtima higi eemale ja olema strateegilistest kohtadest paksendatud ning tihedalt jalas istuma. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Üle paari päeva oleks ikka hea sokke vahetada.
• Suusasaapad - kui alustad suusavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse sõita. Kui oled täitsa roheline, siis saapaid saad ka laenutada. Nii karm, kui nt matkasaapa puhul, asi pole, st suusasaabast võib ka laenata. Tõsine tegija muidugi oma saapaid välja enam ei laena.
• Suusaprillid - kiirused mäes on suured, ilma spetsiaalsete prillideta hakkama ei saa. Neid müügil igasugu tüüpe, küll antifoge, küll tavalisemaid. Kui oled prillikandja, siis on optiliste prillidega igavene jama. Suusaprillid mahuvad küll enamasti väiksematele prillidele peale, kuid nad kipuvad temperatuuride vahe tõttu uduseks minema. Esimesed 100 m sõidad tavaliselt udus, enne kui ventilatsioon korralikult tööle hakkab ja pilt selgeks läheb. Poest tasuks otsida spetsiaalseid optiliste prillide peale panemiseks mõeldud suusaprille, mis on avaramad ja parema õhutusega. Kontaktläätsed on hea lahendus. Kui suusatad polaaröös, siis on vaja maksimaalselt läbipaistvaid prille, kõrgmägedes ja kevadel on hea, kui need on toonitud ja korraliku UV kaitsega.
• Suusakepid - saab ka laenutusest. Üldiselt vähetähtis asi, kuna mäes suusatatakse põhiliselt jalgadega. Õige pikkus on selline, et kui kõverdad käe küünarnukist ja hoiad keppi käepidemest, siis peaks kepp parasjagu põrandale ulatuma.
• Suusad - pole esimene asi, mida ostma tõtata. Esialgu võiks ehk laenutusest võtta. Siis, kui juba selge, mida tahad ja mis sobib ning plaan asjaga tõsisemalt tegeleda, alles siis maksab endale isiklikud suusad hankida. Eri sõidustiilide jaoks on sobivad eri pikkused, kuid keskeltläbi võiks valida enda pikkused suusad.
• Väike seljakott - iseenesest fakultatiivne, lihtsalt hea väike võileib ja jook mäkke kaasa võtta. Või siis ka liigseid/tagavara riideid sinna panna ning muid pisiasju nagu nt kaitsekreem, taskurätik etc. 10-15l peaks küll mahutama.
• Fotoaparaat või videokaamera - muidugi kui oled filmija/pildistaja. GoPro tüüpi kiivrikaamerad on vast parim valik.
• Metallist termos - hea midagi sooja mäkke kaasa võtta, eriti kehtib kallite ja külmade rajoonide kohta. Klaastermos kipub kergelt katki minema.

Õhturiided

Et suusareisidel ööbitakse tavaliselt kas majakestes või hotellides, siis oskab vast igaüks ise välja mõelda, mida ta õhtul kanda tavatseb. Kui, siis vast mõni väike pisiasi, mis elu mugavamaks võib teha. Tark on kaasa võta plätud, hea dushi all käia ja niisama ringi liikuda. Ei pea välisjalanõudes ringi traavima, majakestes on see tavaliselt ka keelatud. Ligi tasuks võtta ka ujumisriided, mõnel pool on suusakeskuste läheduses ka ujumisvõimalused või siis nt kuumaveeallikad. Igasugu meelelahutus, lauamängud, raamatud etc aitavad õhtuid mööda saata, kuigi põhiline aeg läheb tavaliselt teistega suhtlemise peale. Kaasa võta ka isiklik apteek. Põhimõte on, et omad haigused, omad rohud.

Igal matkarajoonil ja/või marsruudil on omad iseärasused, sestap konsulteeri varustuse komplekteerimisel kindlasti ka grupijuhiga. Iga asi kaalub, sestap ära unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta kindlasti läbi ei saa, mida neid asju mida võiks ehk vaja minna.

Päeval mäes

• Tormijope - soovitatavalt läbihingavast materjalist, võimalikult kerge, vett hülgav jope. See ei tohiks olla paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Kui oled algaja ja lihtsal matkal, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset jopet hankima tõtata. Saab hakkama ka tavalise jopega, presendist nn sturmad võiks siiski ära unustada.
• Tormipüksid - soovitavalt samuti läbihingavast materjalist, ilma paksu voodrita (vt kihilise riietumise kontseptsioon). Hädapärast sobib ka õhem suusapüks. Lihtsamal matkal ajab tavaline kilepüks või siis mistahes pikad püksid asja ära. Ülalpool lumepiiri on korralikud tormipüksid siiski hädavajalikud.
• Pusa - soovitavalt mikrofliisist kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Pusa rolli täidab väga hästi ka õhuke sulejope või -vest. Pusa on osa kihilise riietumise kontseptsioonist.
• Dressipüksid - samuti soovitavalt mikrofliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks.
• Suusamüts (näomask) - tavaline kootud või fliisist müts. Fliis on parem sellepärast, et ei aja pead kihelema, nagu villane suusamüts kipub tegema. Hea igal matkal õhtul laagris pähe tõmmata, ööd võivad olla mägedes päris jahedad. Ülalpool lumepiiri aga kategooriliselt nõutav asi, väga suur osa inimese kehasoojusest eraldub pea kaudu. Universaalsed karmideks rajoonideks on näomask/mütsid.
• Päikesemüts või pearätt - mingi panama tüüpi müts, kui on oodata palavust ja päikest. Peaks varju pakkuma ninale ja kõrvadele, kindlasti paelaga, muidu võib tuul selle kuhugi kaugele lennutada. Väga hea asi on mikrokangast pearätt, mis hoiab pea kuivana, juhib higi eemale ja kaitseb päikse ja tuule eest.
• Pikkde varrukatega pesusärk - vajalik ülalpool lumepiiri, parim on spetsiaalne niiskust kehast eemale juhtiv pikkade varrukatega võrksärk. On kõige alumine kiht kihilise riietumise kontseptsioonis. Tavaline puuvillane T-särk pesu rolli hästi ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja siis on külmetumine kerge tulema. Tiheda koega pesusärki saab kasutada ka soojemates oludes käimiseks. Pikad varrukad kaitsevad päiksepõletuse eest.
• Pikad pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Vajalikud vaid ülalpool lumepiiri jalutuskäikudel.
• Kindad/kindasüsteemid - vanaema kootud käpikud pole kõige parem valik, aga ikkagi parem kui mitte midagi. Lihtsamal matkal on kurja ilma puhuks toimkonna kinnastest küll, ülalpool lumepiiri jalutuskäigule võib kaasa võtta suusakindad või siis sellised sõrmikud, millel saab sõrmed peenema töö jaoks lahti võtta. Lisakas võiks kaasas olla soojenduskindad, mida saab panna teiste kinnaste sisse ja millega saab teha ka peenemat tööd.
• Matkasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid on halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks ning villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on mägimatkaja kõige tähtsamad tööriistad, siis tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad.
• Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Saabas peaks olema läbihingav (goretex, sympatex, Supetrex etc) lihtsamal matkal nahast ja riidest, karmimal täisnahast. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga tallaga, seega nn trekinguking jääb korralikul matkal lahjaks.
• Matkasandaalid - fakultatiivne, kuid päris mõnus, kui saad kergematel lõikudel jalga puhata, ühtlasi hea kasutada õhtuse jalanõuna.
• Seljakott - korralik anatoomiline, suurusega naistel 65-85L, meestel 85-110L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju mägimatkaja varustuses. Mis kõik valiku puhul oluline, see on pikk jutt. Vaata seljakottide juttu varustuse leheküljel. Seljakotti võib julgesti ka rentida.
• Väike seljakott - ehk tipukotike (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse.
• Plasku - sobivad väga hästi plastikust pooleliitrised alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5L Coca pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus.
• Vihmakeep - juhuks, kui päris rajuks pöörab, kilest keebid kõlbavad vaid kontsertitel kasutamiseks. Keep peaks olema korralikust vett pidavast riidest, eriti head on mudelid, mida saab ka üle seljakoti tõmmata. Hea ka vihma ajal laagris toimetamiseks. Saab ka klubist rentida.
• T-särk - aitab ühest särgist. Kasutatakse palavama ilma puhul, päris palja ihu peal kotti kanda võib valus olla. Materjaliks võiks olla pigem sünteetiline kiud, puuvillased särgid kipuvad kiirelt hingist läbi ligunema. Kuna lühikese varruka puhul jäävad käed päikese eest kaitseta, siis kasutusvõimalused mägedes napid.
• Aluspesu - paar paari sünteetilisest kiust matkapesu pükse.Tavaliselt matkaoludes päris iga päev pesu ei vaheta. Ka muu spordipesu ajab asja hästi ära.
• Lühikesed püksid - võimalikult kerged, vahel läheb mäes väga palavaks. Eriti mugav variant on selline, kus sääreosad on ära võetavad.
• Ujumisriided - võimalik, et tahad sündsalt peesitada või tekib ujumisvõimalus.
• Päikseprillid - UV mägedes on tõsine asi, lume peal vaataks nagu keevitust. Korraliku UV filtriga päikseprillid peaks olema igal matkal, kõrgmäes aga spetsiaalsed lumeprillid. Kui oled prillikandja, siis on ka selliseid lumeprille, mis käivad optilise prilli peale. Lihtsamal matkal ajavad ka klipid asja ära.
• Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga.
• Prillikumm/pael - turvamaks prille juhuks, kui tuleb ette turnimist. Korralikud spordiprillid peaks kül ka ilma paelata ees püsima.
• Matkakepid - kas moodsad teleskoopkepid või siis harilikud võimalikult tugevad suusakepid, aitavad mägedes tasakaalu hoida ja ennast julgestada, hõlbustab liikumist ning vähendab oluliselt liigeste koormust.

Õhturiided ja ööbimine

• Kerged plätud - kõige parem kui kand käib kinni (juhul kui kaasas pole matkasandaale), hea laagris jalga puhata ja öösel vett viskamas käia.
• Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir 0C kuni -5C, ülalpool lumepiiri aga rohkemgi. Eelkõige sõltub magamiskoti valik rajoonist.
• Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, eriti kui minna lume peale, kuid mistahes teine paksem rullpeno sobib sama hästi. Isetäituvatest mattidest võiks valida nn light seeria mati, mille paksus on tavaliselt 2,5cm, kaal kuni 600gr. Standardmatid jäävad liiga raskeks.
• Bivikott - see on magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis, kui ei taheta telki kaasa võtta.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgvest, eelkõige karmimates rajoonides, ülalpool lumepiiri, lihtsamatel matkadel pole eriti mõtet. Hea ka peatuste ajal peale visata.
• Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on ka sooja andjad lihtsalmal matkal, kui ilm ära pöörab ning kasutusel köietööl. Kui ees ootab lumes toimetamine, siis seest sooja voodriga.
• Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
• Istumisalus - e persekas, iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel.
• Pikkade varrukatega särk - fakultatiivne, mõeldud tudusärgiks.
• Paar sooje sokke - nn tudusokid, juhuks kui öösel varvastel vilu hakkab.
• Seljakoti kate - tükike kilet asendab edukalt, või siis saab kasutada vihmakeepi. Eriti kasulik, kui telgi esik on väike või see puudub hoopis, st seljakott jääb lageda taeva alla.
• Pealamp - Unustame käes hoitavad lambid, pähe kinnitatavad LED lambid on saadavad tänapäeval igal pool ja igasuguse hinnaga. Väga hea, kui sellel on ka punase valguse reziim. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.

Hügieen

• Kempsupaber
• Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole.
• Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
• Päikesekaitse kreem - võib kamba peale.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota ;-)
• Sääse/kihulase kreem - sõltub muidugi rajoonist, ülevalpool lumepiiri muret pole, aga nt Põhjamaade mägedes võib ilma selleta päris nahka pandud saada.
• Hügieeniline huulepulk
• Hambahari, hambapasta
• Seebitükike karbiga - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.

Muu varustus

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;-) ja võtavad ainult lusika.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm.
• Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
• Kompass - paar tükki kamba peale.
• Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Mobla - paar tk kamba peale, korralikult laetud aku, akupank (kamba peale).
• Fotoaparaat või video - muidugi kui oled filmija/pildistaja.
• Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

Kõik mis liigub, ka kulub ja määrdub, kui hoolikalt Sa seda ka hoida ei püüa. Pole ju varustus kaasa võetud selleks, et teda hoida, vaid ikka kasutamiseks. See ei tähenda, et kõike peaks sihilikult lõhkuma/määrima, kuid lapsepõlvest pärit emmelikud manitsused a la "vaata, et Sa ennast ära ei määri!" pole matkaoludes küll kohased. Põhiline on ikka ise terveks jääda ja eluga tagasi tulla. Üks hetk on aga matk läbi ja varustus vajab kordaseadmist. Järgnevalt mõned nõuanded, kuidas määrdunud varustus taas puhtaks ja kasutuskõlblikuks saada.

• Hingav matkavarustus
• Magamiskotid ja sulgvarustus
• Telgid
• Saapad
• Seljakotid 
  

Hingava matkavarustuse hooldus

Veepidavus ja hingavus saavutatakse nn membraantehnoloogia kasutamisega. Kangal on spetsiaalne membraan, mille poorid on sellise suurusega, et kehaniiskus (higi), mis tavaliselt eraldub üksikute veemolekulidena, mahub sellest läbi. Väljast tuleval märjal, nt vihmaveel, on veemolekulid aga pindpinevuse mõjul omavahel seotud ja seetõttu läbi membraani ei mahu. Pioneer sellel alal oli Goretex. Tänapäeval on müügil arvukalt igasugu -Tex'e. Neid nn hingavaid tehnilisi kangaid ei tohi pesta hariliku pesuseebi ega -pulbriga. Sellega rikutakse membraan ja kogu raha, mille olete kulutanud kalli hingava varustuse soetamiseks, on maha visatud. Kasutada tuleks spetsiaalset nn mittedetergentset pesuvahendit.

Erinevaid tootjaid maailmas on palju ja ka Eesti turul on neid esindatud mitmeid. Nikwaxi Tech Wash, KV Sport pesuaine, mis kohandatud spetsiaalselt Eesti raskemapoolse vee tarvis, jne, jne. Üldiselt kui pesuvahendile on peale kirjutatud, et temaga võib pesta nn tehnilisi kangaid, siis ta ka kõlbab. Põhiline vahe on pesuvahendi hinnas. Hindu võrreldes tasub ka vaadata pesuaine kontsentratsiooni ja mitte lasta ennast petta suuremast või väiksemast purgist. 

Pesta võib pesumasinaga; kui mõni koht on väga määrdunud (nt varruka servad, topelt õmbluste kohad), siis on soovitav enne pesumasinasse panemist seda kohta pesuvahendi vesilahusega leotada, vajadusel siis lahjendamata pesuvahendiga musta kohta harjata. Masinpesu korral kasutad pesuainet pesupulbri asemel, soovitatavad kogused on pudeli peal ära toodud. Ka temperatuuriga tasuks olla ettevaatlik, need on tavaliselt riidetükil kirjas, ka masinas kuivatamist ei soovitaks. Triikimine on enamike kangaste puhul tootja poolt soovitatav, jägida tuleb taas soovitusi temperatuuri osas.

Tech Wash ja teised pesuvahendid on ainult pesemiseks, mis aitab mustusest lahti saada ning puhastab ummistunud poorid, kuid see ei taasta läbihingavat kihti. Aja jooksul selektiivne membraan, mis muudab riide selleks "texiks", saab kannatada, tekivad mikropraod. Neid pragusid aitab kinni sulatada triikimine või siis tasuks rõivast töödelada Nikwaxi Wash-in TX Directiga mis aitab taastada kanga endised omadused. Sama vahendiga saab ka tavalise mittevettpidava kanga muuta läbihingavaks, kuid vett pidavaks, st tulemus on sarnane "tex" tootele. Wash-in TX Direct "pestakse" riidesse, kasutades pesumasinat, kuid see pole pesuvahend, st ta ei puhasta riiet. Kui te tahate oma vana läbihingavat riiet taastada, siis tasuks kõigepealt see läbi pesta mõne selleks sobiva pesuainega ja alles peale seda töödelda Wash-in TX Directiga.  Riiet vahepeal kuivatada pole vaja.

Magamiskottide ja sulgvarustuse hooldus

Ka magamiskottide ja eriti sulgvarustuse jaoks ei tasuks tavalist pesupulbrit kasutada. Selleks, et saada magamiskott/sulgvarustus puhtaks, kasutage parem Nikwaxi Down Wash'i või mõnda teist sule pesemiseks ette nähtud sptsiaalset pesuvahendit. Siis võite kindel olla, et varustuse soojapidavus ja niiskuskindlus säilivad. Magamiskoti võib vahendiga vanni likku panna ja mõne aja pärast kergelt läbi väntsutada. Loputada tuleb päris mitu korda. Vahepeal kott võimalikult kuivaks muljuda. Kui mahub, võib kotti pesta ka pesumasinas, kuid õrnal reziimil. Sama kehtib muu sulgvarustuse kohta. Sulgvarustust on hea kuivatada kuivatusmasinas, see soputab suled kenasti kohevaks. Kui masinkuivatit pole, siis tuleb kuivamise ajal aegajalt riidetükki käsitsi soputada-kloppida.

Telkide hooldus

Need ajad, kus telgi pesemine oli võrdne tema ära viskamisega, on koos presenttelkidega ajalukku läinud. Tänapäeva sünteetilised telgid kannatavad päris kenasti pesemist. Üldiselt võiks olla rutiiniks, et vähemalt peale hooaega võiks oma telgi läbi loputada. Selleks on vaja vanni leige veega. Viska telk ja tema kate sinna veidikeseks ajaks likku, ilma igasuguse pesuvahendita ja sopsuta mõne aja pärast läbi. Mustemate kohtade kasimiseks võiks kasutada harja ja tavalist seepi. Pärast kuivata mõlemad korralikult. Selline rutiinne hooldus tagab telgile pika eluea, ka on uue matka alguses hea tunne puhtasse telki pugeda.

Kui telk hakkab siiski mingi aja pärast vett läbi laskma, siis saab tema omadusi taastada impregneerijatega. Neid on müügil mitmetelt firmadelt, väga hea on vee baasil toodetud Nikwaxi Tent & Gear Proof, aga ka naftakeemia baasil toodetud impregnerimisvahendid ajavad asja ära, ainus puudus on keemia hais töötlemisprotsessi ajal.  

Saabaste hooldus

Nii nagu hingavast kangast riideid, nii ka membraaniga saapaid ei tohiks pesta tavalise seebiga. Saabaste hooldus algab õigupoolest kohe peale rajoonist välja tulemist. Kui oma nina peale saapa jalast võtmist sinna sisse pistate, siis tunnete kindlasti, et seal on elu tekkinud. Selleks et saabas "käima" ei läheks, tuleks ta peale jalast võtmist seestpoolt üle piserdada spetsiaalse antibakteriaalse jalatsideodorandiga. Neid võib küsida jalatsipoodidest või apteegist. Edasi oleks hea, kui saapad saab enne bussi pakkimist ära kuivatatud. Ära kunagi paki saapaid umbselt kilekotti. Parem oleks saabas pakkida lahtiselt seljakotti. Selleks et mudased saapad teisi asju ei määriks, võiks neile ümber tõmmata tavalisest naturaalsest vett imavast riidest koti. Saapaid ei tohi pesta pesumasinas. 

Membraaniga matkasaapa pesuks tuleks kasutada taaskord spetsiaalset pesuvahendit, kas siis Nikwaxi Tech Wash'i või mis veelgi parem KV Spordi jalatsipesu vahendit, mis sisaldab antibakteriaalseid koostisosasid. Erinevaid pesuvahendeid on saadaval ka mitmelt teiselt firmalt (Wolly, Scroll jne). Saabastelt tuleks suurem pori maha harjata ja siis panna paariks tunniks leige veega ja pesuvahendiga likku. Peale leotamist võiks saapaid veidi väntsutada, vajadusel harjaga ettevaatlikult nühkida. Loputa jõuliselt, võimalusel voolava vee all, kuni vesi on täiesti klaar. Vahel läheb selleks päris mitu loputuskorda.

Kuivatamiseks tuleks saabas tihedalt ajalehti täis toppida, mõne tunni pärast tuleb märgunud ajalehed välja võtta. Ära jäta märgi ajalehti saapasse, kuna see takistab niiskuse eemaldumist! Kuivatada tuleks mõõdukal temperatuuril, mitte radiaatori peal, vaid pigem selle lähedal. Kui saabas ei taha enam korralikult vett pidada, siis saab tema vettpidavad, kuid läbihingavad omadused taastada Nikwaxi Aqueous Wax või Fabric & Leather Waterpoofing vahendiga. Esimene neist on ette nähtud ainult nahast saabastele, nagu nt korralik kõrgmäe saabas, teine nahast ja kangast kergemale matkasaapale. Töödelda on hea peale pesemist mõnda aega kuivanud alles poolniisket saabast. Kannad vahendi peale, hõõrud kergelt käsnaga laialai ja lased saapal lõpuni kuivada.

Seljakoti hooldus

Põhimõtteliselt kehtib seljakoti puhul kõik see, mis ka telkide puhul. Väike hoiatus: kui töötled seljakotti veekindluse taastajaga, siis väldi selle sattumist rihmadele! Tent & Gear Proof muudab rihmad libedaks ja need kipuvad liiga kergesti lahti jooksma. Päris veekindlaks ei saa muidugi ühtegi seljakotti, kuna iga nõelatorge õmbluses, on tee veele. Täiesti veekindlaid seljakotte on väga üksikutel tootjatel nagu nt Asterix.

Kihilise riietumise kontseptsioon on väga lihtne - selmet panna selga üks paks rõivatükk, nt voodriga talvejope, riietutakse kihi kaupa. Alumiseks kihiks on mõni spetsiaalne spordipesu, edasi tuleb tavaliselt mikrofliisist nn soojenduskiht ja kõige peale vett ja tuult pidav, kuid läbihingav jope/püksid.

Milleks see hea on? Kui sul on kinniõmmeldud voodriga talvejope/püksid, siis on sul riided, mis sobivad vaid ühe kindla ilmastikuolu puhul. Kui Su riietus koosneb aga kihtidest, siis saad alati matkal või suusamägedes vastavalt ilmale sobiva riietuse kombineerida. Ei liiga soe, ega liiga külm ole sportimise juures hea, selleks on vaja, et me riided oleksid paindlikult kohandatavad mägede vägagi muutlikele oludele. Iga ilma jaoks eraldi riidetükki aga kaasa tassida ei kannata.

Kui harrastad nii mägimatkamist kui mäesuustamist, siis arvesta, et korraliku mägimatka riietusega saab kenasti hakkama ka suusamäes. Spetsiaalsete vooderdatud suusariietega pole mägimatkal aga suurt midagi peale hakata.

Täisrõivastus kõige külmema ilma jaoks koosneb:

• Pesukiht peab tekitama kuiva õhu kihi meie ja väliskeskonna vahele. Soovitatav on spetsiaalsetest mitte märguvatest ja higi eemale juhtivatest kiududest spordipesu. Oludes, kus terev päev kantakse pealisriideid, on kõige hea tulemuse andnud võrkpesu. Matkaoludes, kus vahel liigutakse pesusärgi väel, on parem valida tiheda koega spordipesu, kuna too peab ka tuult ja kaitseb päikese eest. Ei puuvillane ega villane pesu ole hea valik, kuna naturaalne kiud kipub endasse koguma keha niiskust, mille tõttu kannatab pesu võime isoleerida meid külma eest. erandiks on merino peenvillast pesud, mis mõnesed oludes võivad hea tulemause anda.
• Soojenduskiht tekitab paksema õhukihi keha ja väliskesksonna vahel. Tänapäeval koosneb enamasti fliisist, täpsemalt mikrofliisist dressipükstest ja pusast ja/või õhukesest sulgjopest või -vestist. Fliisi nime all pakutakse tegelikult väga erinevaid, sh ka puuvillaseid materjale, aga toimiv valik on siiski nn mikrofliis, mille kiud on nii väiksed, et ei võta vett endasse vaid laseb selle endast läbi. Tuult pidava membraaniga nn windstopper fliisid on eraldi teema. Kõik soojustuskihid pevad olema nö hingavad, so nad peaks laskma veeauru endast läbi, mitte seda absorbeerima (vett imamama).
• Koorik kaitseb alumisi kihte vee ja tuule eest. Tormi/suusa püksid ja jope peaks olema kindlasti vett ja tuult pidavast kuid läbihingavast kangast, need on need igasugused texid :). Nende juures tasub jälgida kahte näitajat, veepidavus ja hingavus. Hingavus näitab, kui palju veeuaru kujul vett grammides suudab ruutmeeter kangast läbi lasta 24h jooksul. Veepidavus näitab kui suurele veerõhule suudab kangas 24h jooksul vastu pidada ilma et ta vedeliku kujul vett läbi laseks.

Kui on soojem ilm võib alt ära jätta kas spordipesu või siis soojenduskihi. Kui aga väljas pole tuult ega vihma, võib jope kotti pakkida ja liikuda fliisi väel. Sobiva kombinatsiooni leiab kogemuse põhjal igaüks mägedes kiiresti ise üles :).