Kõigepealt oli Nõukogude Liit. Usinad tudengid, kelle hulka kuulusid ka Nipernaadi ellukutsujad, tegelesid sellise “sõjalis-sportliku” harrastusega nagu matkamine. Telgid ja tormijoped olid presendist, matkasaapad meenutasid Hispaania inkvisiitorite tööriistu. Meie päralt olid suure kodumaa avarused.

Aga ühel päeval sai jumalal sellest Soodomast ja Gomorrast villand ja ta pani eestlased laulma. Kui nood ükskord vait jäid, oli vabadus käes ja kõik tormasid kiirelt pappi teenima. Venemaale polnud enam asja ja kuigi Euroopa oli meile lahti, polnud seal rändamine taskukohane. Matkamine kui olemise viis kippus välja surema :(.

Ja siis, kui juhe oli täitsa kokku jooksnud ja tervis suure papi tagaajamisega tuksi keeratud, hakkas vana arm taas õilmitsema. Küll üks, küll teine grupp sai kokku ja sättis end Euroopa avarusi avastama. Ja mõned pundid leidsid, et võiks klubiks muutuda. Ja nii neid siis ongi Eestimaal nii mõnigi. Iga aastaga tuleb juurde naiivseid inimesi, kes lasevad end vanade matkapeerude ilujutust ja kaunitest reisipiltidest pimestada ning võtavad vastu sakramendi raske koti ja villis varvaste näol. Kui kord käsi kuradile antud, siis on nende elu igaveseks muutunud.

Ja nii otsustasid üks hetk Urmas, Kalle ja Heldur, et saagu matkaklubi ning kandku ta nime Nipernaadi, sest just see nimi Eesti mütoloogiast iseloomustas meie kolme olemust kõige paremini.

Mõeldud – tehtud. Esimesed Nipernaadi matkad toimusid 2001. aastal – tänaseks siis 25 aastat tagasi! Juba Nipernaadi loomisest alates oleme käinud mitmekesist maailma avastamas – matkatakse kõigil neljal aastaajal, kergemate ja überraskete seljakottidega, kõikidel kontinentidel, kõrbes ja tundras, kõrgetel tippudel ja madalatel käänulistel matkateedel. Just mitmekesised matkasihid iseloomustavad Nipernaadide matku selle veerandsajandi jooksul. Nipernaadi lipp on tänaseks ära käinud nii Everesti tipus kui sadades teistes mägedes üle maailma, tuhandeid matkakilomeetreid on kogutud alates ühepäevastest jalutuskäikudest koduste küngaste vahel kuni mitmenädalaste ekspeditsioonideni täielikus inimtühjuses.

Kui kivist ja kruusast saab isu täis, tõmbavad meid ka vesisemad ettevõtmised – olgu selleks sukeldumine, rafting, canyoning või süstadel merelainetel kulgemine. Lisaks rikastavad meie tegemisi talvine suusamatkamine ning kui võimalust, siis ka mäesuusatamine/ lumelaudamine ja ski-touring – seda kõike ikka selleks, et kõigil aastaaegadel mägesid ja loodust maksimaalselt nautida ning avastada!