Hea matka aluseks pole ainult kaunid vaated ja hea seltskond – õiged jalanõud, riided ja seljakott on õnnestunud matka valemis olulised muutujad. See on suur ja kirev maailm, kus on mõeldud kõigile alates paadimatkajast mägimatkajani välja. Pidades silmas eesootavat matkasuve, keskendume sellele, mis siinses kliimas ja kodustel maastikel matkale minnes jalga, selga ja pähe panna ning seljakotiga kaasa võtta.

Jalanõud ja sokid

Esimene, mille matkaja endale ostma peab, on korralik matkasaabas. See peab sobima iga ilmaga, mis meil suvel ette tulla võib. Päris suvisteks matkadeks on välja mõeldud poolkõrged matkasaapad, mis tavaliselt on õhukesed ja toetavad hüppeliigest. Need võiksid suvevihma kinni pidada ning olla Eestis matkamiseks head ja mugavad. Lisaks leiab matkapoodidest matkatosse, mis sobivad hästi kergeks suviseks retkeks – näiteks kaks tundi suvel rabas laudteel on matkatossuga väga mugav läbida.

Plätud ega ka nn matkasandaalid matkale õiged jalanõud pole. Hüppeliigest need ei toeta, liivas ja metsas matkates tuleb neist palju okkaid ja oksapuru sisse. Matkasandaalid ja -plätud võid aga matkakotti visata küll – need on väga head vahetusjalanõud õhtul ja hommikul telgiplatsil kasutamiseks.

Saapad tuleb osta – neid ei laenutata ega osteta ka kellegi teise kasutatud saapaid. Saabas peab olema jalas mugav ja teise inimese jala järgi sisse kantud saabas tõenäoliselt ei sobi. Matkasaabas peab kohe poes jalga proovides olema mugav. Tänapäevased matkasaapad pole sellised, et kui poes käivad jala peale, siis võiks loota, et paari nädalaga kannad sisse – ei ole, paari nädala pärast on kõik veel hullem.

Suurust valides peab varvaste ja saapanina vahele jääma väike õhuvahe. Kevadsuviseks matkaks pole tõsiseid nahast saapaid vaja osta. Pigem võiks eelistada mõnd hingavat sünteetilist materjali, sellised saapad peavad tavaliselt ka vett.

See soovitus ei kehti matkasellidele, kes lähevad pikka matkateed käima ja teekond kestab mitu nädalat. Siis on seljas raske seljakott ja ilm võib nädala jooksul olla väga muutlik. Sellisel matkal on ka suvel täisnahast saabas väga hea valik. Raske matkakott, pikk teekond ja matkatoss kokku ei käi. Kui kott on raske, olgu ka saabas korralik. Kui tegemist on paaripäevase matkaga ja kott kergem, siis võib ka kergema saapaga minna.

Kevadsuvised matkasokid peaks olema võimalikult õhukesed. Sokkide tegemisel kasutatakse tänapäeval väga erinevaid materjale, ja on ka selliseid, mis on mõeldud spetsiaalselt väga sooja kliimasse. Suvine sokk peab olema õhuke ja maksimaalselt hingav. Sokk on alati kõrgem kui saabas. Madalad jooksusokid tossu sisse on vale valik, samuti peaks saapas sokk umbes 5 cm üle saapasääre ulatuma.

Sokk võiks olla ka ergonoomiline, sellel võiks olla vähem ja rohkem venivad osad. Igatahes peab sokk jalas hästi paigas olema. Talvine sokk on paksem, liikumine on talvel niikuinii aeglasem ja siis ei lähe sokk jalas nii lihtsalt liikuma. Sokke tasub proovida koos jalanõuga, mida matkal kandma hakkad.
Villased sokid päeval matkamiseks ei sobi, sest hakkavad jalas liikuma, küll aga on need väga mõnusad õhtul telklaagris.

Püksid

Suviseks matkaks on head õhukesed ja hingavast kangast püksid. Paljudele meeldib, kui saab sääred üles keerata või sääre alumise osa lukuga ära võtta. Lühikesi pükse me matkale ei soovita – sääsed, puugid, kriipivad oksad või kõrge hein võivad ebamugavusi põhjustada. Looduses matkatakse pikkade pükstega.

Kui lähed rabasse laudteele kahte kilomeetrit jalutama ja väljas on 30 kraadi sooja, siis muidugi on lühikesed püksid hea valik. Aga matkale minnakse ikkagi pikkade pükstega. Aasta ringi kantavaid matkapükse ei ole olemas. Kui suvel läheb ilm jahedamaks, siis saab suvepükstele mingi kihi alla panna.

Pükste puhul on oluline taskute arv ja paigutus. Paljudele meeldib, kui põlve juures on lisatasku. Matkal me seda pigem ei soovitaks, sest pikem ja raskem matk muutub ebamugavaks, kui sellises kohas on tasku – see on reeglina ka esimene, mis looduses katki läheb.

Lisaks tavalistele matkapükstele peaks matkaja garderoobis olema veel vihmakindlad püksid ehk koorikpüksid. Õhukesed matkapüksid ei pea vett ega peagi pidama – kui hakkab vihma sadama, siis tõmbad koorikpüksid peale. Aga käia vihma lubaval päeval terve aja lihtsalt koorikpükstega ja loota, et see on hingav materjal ei ole ka mõtet. Koorikpükstel võivad olla traksid, mis aitavad neid paremini paigal hoida. Koorikpüksid on eraldi matkatoode, pikemal matkal seda suvaliste kiledressidega (mida näiteks jalgpallurid soojendust tehes kasutavad) asendada ei saa.

Kogu pükste värvigamma saab valida vastavalt maitsele, õhukesed matkapüksid võivad olla ükskõik mis värvi. Aga tasub mõelda, et mida heledamad, seda paremini on kõik plekid näha.

T-särk, fliisid, vestid ja joped

Matkarõivaste kõige alumise kihi moodustab pesu. Tavalise pesuga – eriti kehtib see puuvillase pesu kohta – ei ole mugav matkama minna. Valima peaks spordi- või matkaaluspesu. Matkal on suhteliselt kasulik ka õhuke soe pesu. Suvel seda päeval vaja pole, aga paljud kannavad seda ööbimise ajal. Kindlasti ei ole suvine pesu pikk ja paksust meriinovillast. Pigem on see tehtud mõnest õhukesest sünteetilisest materjalist.

T-särgi valikul kehtivad samad reeglid: mitte puuvillane, sest see jätab niiskuse sisse; pigem õhuke, kiirelt kuivav sünteetiline materjal. Paljudel neist on ka päikesekaitse, mis päästab särgi alla jääva naha pidevast kreemitamisest. Soovitame ka suvel pigem pikkade varrukatega särki. Soojaga saab käised üles käärida, samas kui satud metsa, kus on sääsed ja puugid, võsa kraabib, siis on käistest palju abi. Särk peaks olema samas maksimaalselt hingav.

Särgi peale on kindlasti vaja soojemat rõivakihti. See võib olla näiteks fliis või hästi õhuke insulaatorjope, mille eesmärk on anda sooja. On ka selliseid jopesid, millel ainult kereosa on soojaandev ja käiseosa lihtsast materjalist, sest suvel pole nii palju sooja vaja. Insulaatorjope on tänaseks juba levinumgi kui fliis ning selle täidiseks võivad olla nii suled kui ka sünteetiline materjal.

Kui lähed kahetunnisele retkele, siis võib see pealmine soojem kiht olla ka lihtsalt pusa, kampsun või vest.

Kõige peale on vaja koorikjopet, mis kaitseb tuule ja vihma eest. Kuna suvel sajab ka sooja ilmaga ja vahel tahad selle jope otse T-särgi peale panna, siis tuleb jälle mängu pikkade käistega T-särgi eelis – muidu on jope vastu nahka.

Jopel peab olema kapuuts. Jopedel peaks vaatama ka taskuid, täpsemalt nende asukohta – taskud ei tohiks jääda täpselt seljakoti alla, heal matkajopel on need kõrgemale tõstetud. Jope taskud tunduvad matkajale tihti väiksed. Aga veepudelid, snäkid, võtmed – nende koht ei ole taskus, need käivad seljakotti. Telefon ja kindad või sääsetõrje võivad ja peavadki taskusse mahtuma.

Ka on koorikjope puhul oluline veepidavus ja hingavus. Hingavuse puhul kasutatakse numbrilist näitajat, oluline on aga meeles pidada ainult ühte numbrit: 20 000. Kui hingavus on alla 20 000, siis on pigem tegemist vabaajajopega. Matkajopel võiks see number olla üle selle. Sellise hingavuse näitajaga jopel on ka veepidavus alati korralik. Kui ostad nö algaja jope, mille hingavus on kehv, siis tekib probleeme ka veepidavusega.

Jopet ostes on kasulik valida ilma igasuguse voodrita jope, sest voodrid imavad vett. Aluskihid on need, mis annavad sooja. Vahel tehakse jope ja fliis üheks, mida saab lukuga ühendada ja eraldada. Aga parem on ikka särk, soojenduskiht ja jope kolme eraldi asjana.

Müts, torusall, kindad

Ka suvel on Eesti kliimas torusall, õhuke müts ja kindad vajalikud. Kui metsas ei taha sääski, puuke ja oksapuru omale pähe, saab kanda mütsi. Sooja ilmaga sobib ka nokkmüts matkale hästi, aga kohe, kui satud tuulisesse kohta, võtab see tuule alla. Samuti on vihmaga hea, kui on midagi, mis annab lisasoojust – kindaid võib seega ka keset suve vaja minna.

Seljakott

Ütleme kohe ära, et universaalset seljakotti, mis sobiks absoluutselt igale matkale, pole olemas. Mõtle läbi, kui pikk retk või matk sind ees ootab. Mõnetunnise retke seljakoti mahutavus võiks olla 20-30 liitrit. Kui on lihtne retk, siis paned sinna näiteks fotokaamera, veepudeli, natuke süüa, koorikjope, soojenduskihi. Rohkem pole paariks tunniks vajagi.

Päevase matka jaoks võiks matkakott olla kuni 50 liitrit. Telk sinna veel ei mahu, aga ruumi on piisavalt erinevate ilmale vastavate riiete ja toidu jaoks. Mitmepäevase matka jaoks mõeldud koti suurus algab 50 liitrist. Kui matk on juba üle kahe päeva pikk, võiks see olla isegi 70 liitrit, ja pikematel matkadel on meeste seljakottide mahutavus juba üle 100 liitri.

Me ei soovita osta seljakotte, mille seljaosa ei saa reguleerida. Väikestel seljakottidel enamasti ei saagi, aga kõik suuremad kotid on reguleeritava osaga, mis tähendab, et matkal saab kotte vahetada või teistele laenata. Ka väiksel kotil peaks olema vöörihm. See jagab osa raskusest puusa peale ja koormus jaguneb ühtlasemalt, kõik ei jää seljale.

Kottide puhul tuleks vaadata ka seda, kas tegemist on veekindla materjaliga. Enamus seljakotte seda pole. Siis tuleb vaadata, kas vihmakate on kotti ostes kaasas või tuleb see eraldi osta. Edasi valib igaüks endale värvi, taskute arvu jms järgi sobiva koti. Tasub osta värviline, et paistaksid looduses hätta sattudes paremini silma.

Mida saledama kujuga on seljakott, seda lihtsam on matkal liikuda. Igasugused välised taskud, paelad-nöörid jne takistavad looduses liikumist. Kogu matkavarustus peab mahtuma seljakoti sisse. Telke, magamismatte jne ei kinnitata risti seljakoti peale. Üliebamugav on niimoodi kõndida, kui mingi asi on rullis koti peal, sest kogu aeg unustad selle laiuse ära. Eriolukorrad matkal muidugi tekivad – näiteks aitad kellelgi varustust tassida.

Ainus asi, mida matkakoti külge kinnitada peaks saama, on matkakepid. Osadele meeldib, kui joogipudeli tasku on kotil külje peal, aga sama hästi võiks pudel olla ka seljakotis. Kes tahab kasutada joogisüsteemi, peab vaatama, et seljakotil oleks koht ka selle vooliku jaoks.

Matkamises peab eriti paika ütlus – kõik kaalub. Võta kaasa ainult see, mida päriselt vaja. Kõike ei võeta kogu aeg kaasa. Kui kotil on palju taskuid, ei tähenda see, et need peaks kõik täis olema.

Matkakepid ja muu varustus

Kepid võiksid olla kolmeosalised, et need saaks vajadusel teha lühikeseks. Eestis pole matkakepid ühepäevasel retkel vajalikud, aga kui ees ootab pikem matk, siis tasub mõelda nende soetamise peale – matkakepid aitavad sammu ja hingamist hoida.

Eestis võiks matkajal olla kaasas väike kerge pealamp, hämaral õhtul ei ole see üldse paha. Ei pea ostma kõige suuremat ja võimsamat – kerge matkalamp on täitsa piisav, et öösel mitte ära eksida. Soovitame osta matkalamp, mitte nt ehituspoes leiduvat pealampi.

Matkaja kotist leiab ka väikese apteegi. Suvel on seal kindlasti sääsetõrje ja päikesekaitsekreem. Kui jalad kipuvad villi minema, siis ka villiplaastrid. Peavalutablett neile, kel kipub pea valutama. Kui oled allergik ja satud kohta, kuhu kiirabi lihtsasti ligi ei pääse, pead mõtlema, et allergiaprobleem oleks lahendatud ka matkaolukorras. Allergiaid on erinevaid, aga näiteks need, kel probleeme mesilaste ja herilastega, peaks küll mõtlema, et Eesti looduses pole nendega kohtumine üldse ebatõenäoline.

Kes tahab lõket teha, peaks arvestama, et oleks ka midagi süütamiseks kaasa võtta. Paljudel matkajatel on tikud veekindlas kotis alati kaasas, alternatiivina sobib ka tulepulk.

Navigeerimiseks sobib kaart, kompass, lihtsamal matkal ka telefonis olev kaart, aga kui sõltud telefonist, siis ära unusta akupanka kaasa võtta.

4 nõuannet matkariiete kohta

1. Kui ostad matkariideid ja nende erinevaid kihte, siis mõtle, kuidas neid koos kasutada saab: kui paned selga lühikeste käistega T-särgi ja soojaks kihiks on vest, siis käed on ikka kaitseta; kui nii särgil, fliisil kui koorikjopel on kapuuts, tekib selga päris ebamugav küür.
2. Vaata ilmaprognoosi ja pane midagi kehva ilma jaoks seljakotti varuks.
3. Matkariietust võib rahulikult pesumasinas pesta, välja arvatud koorikjopesid ja -pükse, mis vajavad ettevaatlikumat lähenemist, mille sageli pesemist tuleks vältida – vahel võib piisata ka sooja veega nühkimisest. Koorikriiete materjal kipub pestes oma kaitsefunktsiooni kaotama, sel juhul tuleb neid töödelda vastava vahendiga.
4. Matkajalanõusid pese sooja vee ja väikse harjaga hõõrudes – matkajalatsid ei tohiks kindlasti pesumasinasse sattuda.

 

Näeme matkarajal!