Avasta maailma koos nipernaadi.ee

Otse rajalt

Austrias närvikõdi otsimas

Sellesuvise via ferratade ronimisreisi tegime Austriasse, kus meie baasiks oli Schladmingi väikelinn Salzburgist paaritunnise autosõidu kaugusel. Augusti teine pool on sealkandis veel suur suvi ja puhkuste aeg, aga õnneks leidub Austrias via ferratasid ja ronimisvõimalusi igale maitsele ja raskusastmele. Nii möödus meie nädal mööda erinevaid looduslikke ja tehislikke via ferrata radu turnides, ja ühel päeval jõudsime isegi liustikule!

Osade grupiliikmete jaoks algas matk katsumusega juba Tallinna lennujaamas, kui kell 5 hommikul saadi lennufirmalt sõnum, et lend on tühistatud. Kes jäi ootama järgmise päeva asenduslendu, kes ostis uued lennupiletid, kuid järgmiseks õhtuks oli kogu grupp kämpingus koos ja entusiasmi täis.

Kui uurisime matka järel, et mis kellelegi meeldejäävaimaks elamuseks osutus, selgus, et ühte lemmikut rada välja ei kujunenudki, sest iga päev tõi midagi uut ja huvitavat.

Aigile meeldis enim Stoderzinkenile minek. Tegu on 2048-meetrise mäega, mille üks tuntumaid vaatamisväärsusi on kaljuseinale rajatud väike Friedenskircherli kabel, kuid ronijate jaoks on peamine tõmbenumber eri raskusega via ferrata radade valik. Aigi: “Hilde 700-meetrine rada oli väga mõnus ronimine: vahelduv, sest oli metalli, aga sai päris palju ka mööda kivi ronida. Juliusel (raskusaste E) tuli korraks pingutada ka. Kogu aeg kangutada ei viitsiks, aga mingi väike väljakutse võiks ikka alati olla. Rada oli parajalt põnev ning samas sai ka lihtsalt ümbrust nautida.“

Ülole sobis, et tegu oli progresseeruva nädalaga: esimesel täispikal päeval ettevõetud Dachsteini liustiku kohal kõrguv Westgrati rada aitas via ferrata ABC võtted üle korrata, kusjuures ehmatuse leevendamiseks oli tellitud ka sobiv ilm – udused vaated ja pehmed pilvetombud allpool turvatunde suurendamiseks. Sealt edasi Donnerkögel, mis oma 40m pikkuse trossidest trepiga oli üks efektsemaid, aga ka närvekõditavamaid rajajuppe. Ülo: „Raja alumine ots oli märg ja libe kalju. Tuli olla ettevaatlik ja sageli kasutada ka käte jõudu, et end üles vinnata. Vaated olid vägevad, iseäranis trepi juures, kus kõnnid üle kuristiku ühe mäe otsast teise otsa. Pärast treppi läks rada üha põnevamaks ja adrenaliini jagus peaaegu tipuni välja. Laskumine oli suht tavaline matkarada ja kulges üle kivihunnikute allapoole.“

Viimane matkapäev Katrin Klettersteigil oli kirsiks tordil, sest tõus ei kestnud kaua – nii 3 tundi – aga nautida sai kõike paremat, sest raskusaste varieerus kohati A-st F-ni. „Kaljul oli piisavalt nukikesi, millest haarata ja millele toetuda. Oli püstloodis üles lõike, mis olid ronitavad, kuid ei nõudnud hullult pingutust. Oli ka närvikõdi pakkuv vertikaalne kaljuhari, kus tuli balansseerida, et mitte langeda vasakule ega paremale, ja ilusad päikeselised vaated allapoole kogu teekonna vältel. Raja lõpp tuli kuidagi ootamatult – ühel hetkel saigi läbi. Oleks tahtnud veel ronida, aga seda siis ehk juba järgmisel korral. Seni on vaja vaim ja vorm värske hoida!“

Karu tipphetk sellest korrast oli Dachstein: „2995m puhast ronimisrõõmu, mis ühendas endas Alpide parimad palad – tõstuk aitab jalavaeva vähendada, suvisel ajal pääseb jahedamale liustikule ning ronimine sisaldab endas ka tõelist tippu, mitte lihtsalt mäe nõlvale laiali laotatud via ferratat. Mulle pakkus see eheda jalutuskäigu kogu päevaks, ehkki mitte kõik polnud ideaalne. Liustikul liikudes tuli silmad kinni pigistada – suvine sula oli siin kahjuks nii palju liiga teinud, et liustik oli väga kurvas seisukorras. Kui liustikult ära ja kassid jalast saime, siis algas kohe tõeline via ferrata tõus. C-kategooria elemendid on head ronida ning Hoher Dachsteini kalju oli kohe äärmiselt mõnus: siin sai päriselt ka ronida, mitte ainult end trossist üles sikutada. See marsruut on pikk – kuigi algselt tundub, et tegu on lühikesega – aga see avaneb step by step ning iga nurga taga on midagi uut, mida oodata! Äärmiselt vahelduslik ronimine ning isegi kohad, kus puhata, olid ilusti olemas! Vaated tipust ümbritsevale liustikule ning kogu mäemassiivile – see kõik oli seda väärt!“

***

Vaata ka Austria via ferratade matkagaleriid Facebookis

Liitu Nipernaadi uudiskirjaga

Saadame sulle kord kuus ülevaate meie tegemistest ja tulevastest rännuplaanidest!

Tehniline raskus

1 – Matk, ei eelda tehnilisi oskusi

2 – Tehniliste elementidega matk (sh via ferrata)

3 – Tiputõus või liustikumatk koos köies liikumisega

4 – Lihtne tehniline ronimine

5 – Tehniline ronimine köitega kaljul/ lumel/ jääl, eeldab tehnilise ronimise elementide valdamist

Füüsiline raskus

1 – Lihtne päevamatk kestusega 4-6h, kerge seljakotiga

2 – Raske päevamatk / tiputõus, päeva pikkus üle 6h, kerge seljakotiga

3 – Mitmepäevane matk kerge seljakotiga

4 – Mitmepäevane matk raske seljakotiga

5 – Ekspeditsioon

Piirkonna keerukus

1 – Eestile ja Põhjamaadele sarnane piirkond

2 – Euroopale sarnane piirkond

3 – Keskmiselt kauge ja kultuuriliselt erinev piirkond

4 – Kauge ning kultuuriliselt erinev piirkond

5 – Ekspeditsioon ilma tsivilisatsioonita

Liitu Nipernaadi uudiskirjaga

Saadame sulle kord kuus ülevaate meie tegemistest ja tulevastest rännuplaanidest!