Otse rajalt
Austraalia: kängurud, liivarannad, suvesoojus keset talve
Märtsis 2026 käisid Nipernaadid esmakordselt Austraalias matkamas, ja nagu meil kombeks – kui juba ette võtta, siis ikka nii, et elamus on unustamatu!
Kui küsida, mis tegi Austraalia matka eriliseks, siis vastus on kindlasti kängurud ja rannikumatkad! Kui Eesti pikim liivarand (12 km) on Narva-Jõesuus, ning samuti leidub liivarandu ka Pärnu kandis, Nõval ja siin-seal veel, siis Austraalias on liivarandu koguni 10 000 ning neist pikim on ei vähem ega rohkem kui 220 km pikk. Kokku on liivaseid randu ligemale 16 000 km. Kui iga päev ühes rannas käia, kuluks kõikide randade külastamiseks kõigest 27 aastat! Või kui matkata iga päev 20 km jagu liivarandu, peab kogu Austraalia liivarandade läbimiseks matkama täpselt 2 aastat…
Nipernaadide teele jäi 5 matkapäevaga mitmeid kilomeetrite pikkuseid täiesti inimtühje randu, kus ujumine soojal matkapäeval jättis täiesti kustumatu mulje. “Mingil hetkel matkad sa metsarajal või turnid rannakaljudel ning ühtäkki avaneb sulle vaade ideaalsele liivarannale – nagu oleks maapealsesse paradiisi sattunud,” meenutab Karu hetki New South Wales’i rannikuäärsetelt radadelt. Matkalised ei hoidnud end tagasi: ujumisriided pandi selga, ning mis mõjuks paremini kui mõnus suplus keset 25-kraadist matkapäeva lõõskava päikese all!
Lisaks rannikuäärsetele matkaradadele külastati Aussie 10 trail’i ehk siis matkati Kosciuszko looduspargis eesmärgiga jõuda Austraalia 10 kõrgeima mäe, sh riigi kõrgeima mäe Kosciuszko (2224 m) tippu. Kosciuszko looduspargi mäed meenutavad pisut Põhjamaid – sealsed sambla ja madala taimestikuga mäed sarnanesid kõige rohkem just meie põhjanaabrite tundrast tuttava maastikuga.
(Fun fact: Looduspargil ja mäetipul on tõepoolest poola nimi, mida maakera kuklapoolel ju ei ootaks. Nimelt tõusis poola maadeuurija Paweł Strzelecki 1839. aastal Austraalia Alpideks nimetatava mäeaheliku kõrgeimasse tippu ja otsustas selle nimetada Poola rahvuskangelase Tadeusz Kościuszko järgi. Tegu oli poola sõjaväelasega, kes jõudis võidelda vabaduse eest nii Poolas kui Ameerika iseseisvussõjas.)
Aire sattus Nipernaadidega matkale esmakordselt. Ta meenutab Austraalia ranniku matkapäevi kui puhkuse ja matka parimat kombot – kuigi liivas oli raskevõitu kõndida, olid 15-20 km päevad pigem olemuslikult kerged ja mõnusad matkapäevad, peale mida sai veel rahulikult ka telklaagris puhata. Ilm oli suviselt soe, aga mitte liiga palav, ning uinuda telklaagris ookeanilainete loksumise saatel oli äärmiselt rahustav kogemus!
Matkarajad pakkusid palju vaheldust: kõnniti nii liivastel lõikudel, siis rannakaljude ümber ja peal, seejärel metsades, millest paljud olid 2019. ja 2020. aastal tulekahjudes kannatada saanud. Kuigi rannikurajad pakkusid vägevaid elamusi, siis Aire lemmikrajaks oli matk Austraalia kõrgeimatel tippudel, mis pakkus lisaks avaratele vaadetele tõhusa trenni – et mitte öelda väljakutse – tõusumeetrite ja kilomeetrite osas. Mäetippudele tõusu võttis Aire kokku selle ühe sõnaga – VÄGEV!

Kui miski muudab Austraalia veel eriliseks, siis muidugi kängurud! Hinnanguliselt on neid hetkel Austraalias kuni 50 miljonit – see teeb elaniku kohta 2 hüppavat loomakest! Kui kohalikele sümboliseerib känguru muret – kuna nad kipuvad öösiti teedel auto ette hüppama ning põhjustavad sellega hulgaliselt avariisid – siis Nipernaadide vaates oli tegemist maailma parimate muruniidukitega! Täpselt nii nagu meie mail on lambad: kui nad murule lahti lasta, siis on platsid filigraanse täpsusega madalaks niidetud, kängurudel kõhud täis ning matkajatel hea lihtne telkida.
Meie jaoks olid kängurud lahutamatuteks kaaslasteks laagriplatsidel – jõudsime jälgida nende tegutsemist, ja hetki, kui omavahel poksiliigutusi harrastati või demonstratiivselt kõhtu sügati, jagus kuhjadena.

Maailma kuklapoolele lähevad Nipernaadid taaskord märtsis 2027, kui plaanis on tutvust teha Tasmaania matkaradadega. Kui Austraalia manner on tihti kuiv, lame ja punane, siis Tasmaania on roheline, mägine ja metsik, meenutades segu Uus-Meremaast, Šotimaast ja Patagooniast. Seda peavad Nipernaadid oma silmaga kindlasti nägema!
Vaata ka: Austraalia matka fotogalerii Facebookis



