Kuigi enamikule eestlastele on matkamine südamelähedane just suvel, leidub ka neid, kes ihkavad kevadisse aega suvist soojust ja matkaradade võlu. Kuhu siis kevadel suunduda, et aktiivne puhkus ja meeldivad temperatuurid käsikäes käiksid?

Üheks suurepäraseks valikuks on Vahemere saared, kuhu suvekuudel valitseva ränga kuumuse tõttu on matkamine sageli piinarikas. Kevad pakub aga ideaalseid tingimusi nautimaks Vahemere mitmekesiseid maastikke. Kui Vahemere saared on juba avastatud, pakuvad väärt alternatiivi ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari ja Assoori saared, mis võluvad samuti aastaringselt meeldiva kliimaga. Teine suurepärane võimalus on suve algust ära kasutada Türgis. Sel ajal on ilm eestlasele juba mõnusalt suviselt soe, kuid turistide hordid pole veel kohale jõudnud. Näiteks Türgi kõrgeima mäe, Ararati, ametlik hooaeg algab alles juuli alguses, mis tähendab, et enne seda leiab sealt eest vaid üksikuid ronijaid, pakkudes rahulikumat kogemust. Kes tahab aga pikema ja kaugema matkareisi ettevõtta see seab sammud sootuks Jaapanisse – miks mitte käia vaatamas kevadel õitsevaid kirsipuid!

Kevadelamused Sitsiilia matkaradadelt

Sitsiilia, Vahemere iidne süda, on unustamatu sihtkoht, mis võlub matkajaid oma mitmekesiste radade ning ajaloost ja kultuurist läbi põimunud linnadega. Saare maastikule lisavad ainulaadset aktsenti aktiivsed vulkaanid, mis muudavad kogu saare looduse omanäoliseks. Piirkonda kroonib majesteetlik Etna (3357m), mis purskas vaid mõni päev pärast meie saarelt lahkumist! Kuigi Etna külastuse käigus tutvustati meile moodsaimat tehnoloogiat, mis on loodud pursete ennetamiseks ja turistide turvalisuse tagamiseks, levisid purske ajal siiski videod ootamatult pakku jooksvatest inimestest – see näitas, et looduse tohutut jõudu ei suuda ka kõige peenem tehnika alati ette ennustada – vähemalt mitte Etnal! Sitsiiliat tasub külastada just kevadel, mil mäenõlvadel puhkevad õide miljonid lilled ja ilm on eestlasele juba suviselt soe. Suvel sunnib keskpäevane kuumus turiste püsima vaid mererannas.

Lumised elamused Türgist: Nipernaadide juubelitõus Araratile

Käesoleva aasta Türgi külastus tähistas Nipernaadi matkaklubi jaoks viiendat juubelitõusu Ararati mäetipule. See on pühaks mäeks armeenlastele, oluliseks maamärgiks türklastele ja tuntud mäetipuks eestlastele – seda tänu Tartu Ülikooli rektori Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parroti esmatõusule 1829. aastal, mis on üldtuntud faktiks nii kohalikele mäegiididele kui ka kõigile Eesti mägironijatele. Nipernaadide esimene kohtumine vägeva mäega 2008. aastal algas dramaatiliselt, kui esimene laager 3200 meetri kõrgusel suleti, sest saksa matkagrupp võeti kurdide poolt pantvangi. Toona jäigi tiputõus kahjuks tegemata. Kuid igas halvas on midagi head – Ararati sulgemine andis Nipernaadidele ootamatu võimaluse avastada teisi vägagi eriilmelisi Türgi mägesid, kuhu nad muidu poleks sattunudki. Seekordne, viies Ararati-külastus tipnes aga täieliku triumfiga: kõik grupi liikmed jõudsid 5134 meetri kõrgusele tippu! Ilmataat pakkus seejuures kõigile tulijatele vägeva elamuse ja tõelise väljakutse – udu, liikumine pilves ja tigedalt puhuv külm tuul muutsid Eesti grupi talviselt jäätunud kollektiiviks, lisades sellele tõusule unustamatu mõõtme. Sellist ekstreemset ilma pole enamik mägironijaid oma elus kogenud.

Eripalgelised Balkanimaad: Tõusud kuumalaines

Pärast talvist vastuvõttu Araratil vajasid Nipernaadid hädasti suvesooja ning juunikuu parimaks sihtkohaks osutusid Balkanimaad. 10 päevaga tõusime mitmete riikide kõrgeimatele tippudele, mis pakkusid muljetavaldava läbilõike piirkonna mägisest ilust:

• Kekes – 1014m – Ungari kõrgeim mäetipp
• Midzor – 2169m – Serbia kõrgeim mäetipp
• Korab – 2764m – Albaania ja Makedoonia kõrgeim mäetipp
• Grejavica – 2656m – Kosovo kõrgeim mäetipp
• Zla Kolata – 2534m – Montenegro kõrgeim mäetipp
• Great Rudoka – 2661m – Kosovo mitte ametlikult kõrgeim mäetipp

Mul pole varem elus kordagi tulnud ette 10 päeva järjest nii ekstreemselt kuumas ilmas matkata – Euroopat räsinud kuumalaine andis seekordsele seiklusele täiesti uudse “kuuma” mõõtme! Ainult kõrbematkad ja seal kogetud kuumakraadid edestasid seekordseid matkapäevi! Kokku läbisime nende päevadega ligi 100 kilomeetrit matkaradu, kogudes ligi 7000 tõusu- ja laskumismeetrit. Vaieldamatult parimaks matkasnäkiks oli seekord arbuus, kuigi selle tipuni tassimiseks tuli päris usinalt lisakaloreid kulutada.

Kuigi Balkanimaad võivad eestlastele tunduda esialgu vähetuntud sihtkohtadena, on sealsed märksõnad aktiivne elu, matkaradade mitmekesisus ja inimeste erakordne külalislahkus. Need omadused peaksid meelitama turiste kogu maailmast avastama peidetud pärleid Euroopa kaardil ning seda just kevadel või suve alguses.

Autor: Nipernaadi matkajuht Kunnar Karu

Lugu ilmus algselt Edasi.org ajakirjas 25. juulil 2025.